Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Sel nädalal ilmus Postimehes Mikk Sarve lugu looduspimedusest, sellest, et me tänapäeval elame nii lahus loodusest, et me ei saa enam aru, mis looduses toimub. Ja sellest, et me ise ei mõistagi, kui looduspimedad me oleme.

Rasvatihased

Pildistas Peep Käspre

Vöötkakku sai pildistatud Lääne-Virumaal mõne nädala eest

Vöötkakk        Surnia ulula

Vöötkakud on meil juhuslikult pesitsenud vast ainult mõnel üksikul korral (oleme nendest ka teada andnud). Ega läbirändajate või talvituvate vöötkakkudega just sageli kokku ei trehvata ja kui, siis Pärnu-, Läänemaal, või põhjaranniku kandis.

20. jaanuarist on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus „Müstiline ürgmeri“, mis kutsub avastama salapärast merepõhja 600 miljoni aasta tagustest aegadest tänapäevani. Väljapaneku keskmes on tänaseks väljasurnud eriskummalised mereasukad, kelle elust, olust ja välimusest jutustavad fossiilide põhjal modelleeritud videod.

„Me oleme harjunud ütlema, et Eesti on mereriik, ja Eesti ala on meri tõesti väga palju mõjutanud,“ ütleb näituse kuraator Sander Olo. „Näitusel „Müstiline ürgmeri“ räägime meie mereriigi kaugemast ajaloost – nii sellest, kuidas Eesti ala 600 miljonit aastat tagasi lõunapoolkeral paiknes, kui ka sellest, kes elasid meie vetes siis, kui Eesti ala kattis troopiline meri,“ tutvustab väljapanekut Olo.

Keskkonnaministeerium annab teada

Parimaks keskkonnateoks valiti Peeter Hermiku organiseeritud puisniitude taastamine Matsalu rahvuspargi aladel

Üldvõidu pälvis sel korral Läänemaalt pärit õpetaja Peeter Hermik, kes on Matsalu rahvuspargi alal taastanud ligi 10 hektari jagu puisniitu. Läänemaal on kokku umbes 100 hektari jagu puisniite, mistõttu on Hermiku panus keskkonnateadlikkuse tõusus kui ka pärandkultuuri säilitamisse vägagi arvestatav.

Peeter Hermiku keskkonnategu võitis ülekaalukalt ka rahvahääletuse. Aasta Keskkonnateo auhinnaks on 5000 eurone preemia, lisaks õigus kasutada keskkonnamärgist.