Kirja pani Kalle Kõllamaa, keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Kaarel Kaisel

Matsalu rahvuspargi endised ja praegused töötajad Penijõel 10.05.2024.

10. mail 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala, loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.

Lisaks lindudele kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspargile on iseloomulikud lagedad rannaalad, kus inimene ja loodus on tasakaalukalt käsikäes toimetanud juba aastasadu.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Tähtsündmusel on mõlemad vanalinnud

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnoka emaslind munes pesakasti seitse muna, viimase neist 4. mail.

Kuldnokkadest enne poegade koorumist: LINK

NB!

Kaameraheli tuleb vaatajal sisse lülitada alt paremast nurgast.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kevadkogrits

Kevadkogrits    Gyromitra esculenta

Kevadkogritsad kasvavad üle Eesti ja seda nii maapinnal kui ka okaspuu kõdupuidul. Vahel võib kasvukohas kogritsate arvukus seenelist üllatada.

Pildistas ja LK saatis Tarmo

Must-kärbsenäpp        Ficedula hypoleuca

Isalind mustja sulestikuga ja emalind pruunikashall ning tiival märkame valget laiku.

Must-kärbsenäppe võime kohata väga erinevates puistutes, aga pesitsemiseks sobivad hästi ka pesakastid.

Veebikaamera kuvatõmmis Susanne, LK foorumist

Kotkapojad kasvavad

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos