Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

14. NÄDAL 4.4.2016.-10.4.2016. Jõgeva ümbruses

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Esimene kevadkünd toidab linde

Ilm kujunes sel nädalal väga soojaks ja päikseliseks. Neljal päeval (teisipäevast reedeni) osutus ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist kõrgemaks. Eriti soe oli ilm kolmapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis pärastlõunal ligi 19 kraadini ja öösel oli sooja peaaegu 7 kraadi. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületas sellel erakordselt soojal päeval normi (1981.-2010. a keskmine) ligi kaheksa kraadi võrra. Kõik ööd siiski nädala kestel soojad ei olnud. Miinuskraade mõõdeti teisipäeval, laupäeval ja pühapäeval. Kõige külmemaks kujunes pühapäeva varahommik, kui õhus registreeriti -3 ja maapinna lähedal -7 kraadi. Mõned korrad sadas vihma, kuid sajuhulgad olid väikesed. Suurim ööpäevane sajuhulk mõõdeti kolmapäeval – 3 mm.

Linnud on seniarvatust kiiremad nägijad

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Foto Arne Ader

Sinitihane

Sinitihane

Kulli pilk, kotkasilm – need väljendid on seotud just lindude terava nägemisega.

Linnud, kelle nägemine on märgatavalt parem inimeste omast, suudavad näha ka inimsilmale nähtamatut valgust – UV-valgusspektrisse jäävat kiirgust. Sellega siiski lindude nägemisvõimalused ei piirdu. Kuna paljud linnud püüavad saaki õhust, peavad nad selles edukad olemiseks eristama liikumisel paljusid detaile. Kui filmivaataja näeb kinolinal toimuvat ühtlaselt sujuva liikumisena, vaadates tegelikult pilte, mis vahetuvad sagedusega 24 kaadrit sekundis, siis linnud eristavad sekundis palju rohkem kaadreid.

Varakevadisi õitsejaid - harilik kopsurohi

Foto Arne Ader

Harilik kopsurohi

Harilik kopsurohi

 

Harilik kopsurohi         Pulmonaria officinalis

 

Selleks, et varajaselt õitseda peab olema mitmeaastane taim. Kopsurohi oma roomava ning hästi haruneva risoomiga, mille pungadest sirguvadki maapealsed taimevarred. Õiepungasid annab juba lume sulades eristada, aga siis peab huvilisel taimede kasvukoht hästi teada olema, et õiepungi lehekõdust leida.

Hülgerand on tühjaks jäänud...

Pildid napsas Fleur, LK foorumist

Hülgerand on tühjaks jäänud, elupaikadele saabuvad uued asukad

 

Merisk        Haematopus ostralegus

 

Meriskite salgad on saabunud. Mõlemast soos linnud on mustvalge sulestikuga, pika, sirge ja punase nokaga. Silmadki punased, lisaks ümbritsetud orantshi rõngaga ning jalad kahvatupunakad justki merevees heledaks pleekinud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.