Video Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Endise pesa ümbruses tiirutavad herilased annavad teada, et kõik toimus umbes päev tagasi

Liht-maaherilane        Vespula vulgaris

Täpik-maaherilane         Vespula germanica

Herilasi on tänavu tükk maad vähem, kui viimastel aastatel

Pildistas Merike Hiibus

Pildil olev „nastikulaps“ peab tugevasti toituma enne talvitumise algust

Harilik nastik        Natrix natrix

Palusime paari nädala eest, et meiega jagataks pilte, kes kokku trehvanud augusti lõpus, septembri alul koorunud noorte nastikutega. Merike meile oma pildi saatis. Tänud!

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sookured

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru vastuseid ootame kuni 30. septembrini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

6. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Margus Ots

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks siin pesitsenud sookurgedele saabus eelmise nädala jooksul Soomest, põhjapoolsetelt pesitusaladelt Eestisse arvukalt sookurgesid ning praegu näeb päeval põldudel toitumas ja õhtuti ööbimiskohtadesse suundumas suuri kureparvesid.

Läänemaal Matsalu lahe ümbruses peatub sügisrändel septembris kuni paarkümmend tuhat sookurge. Sealne tähtsaim kurgede ööbimiskoht asub Põgari-Sassi rannas, kuhu kogunes laupäeva, 23. septembri õhtul vähemalt 10 000 sookurge.

Õhtuti Põgari-Sassile kogunevaid linde saab ka veebikaamera vahendusel jälgida. Sookured tulevad ööbimispaika õhtuti kaks tundi enne kuni pool tundi pärast päikeseloojangut ning lahkuvad hommikul varavalges päikesetõusu aegu.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni üksik vundamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annavad tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Sellest hiilgusest saab siiski hea ülevaate, kui külastada Lõunalaagri õpperada. Selle looja on  RMK loodusvaht Toomas Valk.