Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Varasügisene Poruni põlismets Ida-Virumaal meenutab sedavõrd troopilist vihmametsa, et tahes-tahtmata meenub tuntud džungliteemaline eesti lastesalm ja pilk käib vinks-vonks üle õla, et kas kuskil ei luura kahvleid ning heausklikke vanderselle pistvad krokodillid.

Lugu Kaido Einama, www.reisijutud.com
Pildid: Evelin L., Vello Kima

Kiipsaare nurk. Foto: (CC) Evelin L. / Wikipedia

Nii põhja kui saab, võib minna mõõda Purekkari säärt, aga (peaaegu) nii läände kui võimalik Kiipsaare nukki pidi. Harilaiu matkarada on nagu Vilsandi suure maa peaproov. Pole vaja läbi mere autokastis või kajakiga saarele minna, merest küll saarena 1000–2000 aastat tagasi kerkinud maatükk on nüüd kindlalt ühenduses Eesti suurima saarega.

Tekst, video ja fotod Tiit Hunt, www.rmk.ee

Rändekaardi saatis Aivar Leito

Üleeile oli taaskord vaja kurekaamera juurde minna - kui reedeks olid lehmad videopildi ära “söönud”, siis pühapäevases pildi puudumises toredad lehmad siiski süüdi polnud - arvatavasti võttis hetkeline mobiiside katkemine ühenduse terveks päevaks.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Õitsev kaunis kukehari admiraliga

Kuigi nädala algus oli jahe ja sajune, püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur kogu nädala vältel normist kõrgemana.

Kõige külmemaks päevaks oli esmaspäev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis ainult 11,5°C. Hommik oli sel päeval tuuline ja kaste puudus.

Põllumuld olid veel eelmise nädala sadudest märg ja kleepus. Pärast lõunat hakkas sadama ja vihmasadu kestis veel peale kesköödki. Esmaspäeva ja teisipäeva sademete summaks kogunes Jõgeva ümbruses 31-37 mm. Rohke sadu tihendas külvatud taliteraviljapõldudel mulda. Kaldega põldudel tekkis kohati pinnasekanne.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuidas saada teada lindude käekäigust kaugetel meresaartel, mis asuvad droonide lennutamiseks kaugel ning kuhu kohale sõitmine laeva või lennukiga on liiga kulukas? Kas ümber Maa tiirlevate satelliitide poolt tehtud fotod on piisavalt usaldusväärsed raskesti ligipääsetavates piirkondades kaugseire meetodil suuremate maapinnal pesitsevate lindude uurimiseks, testisid teadlased rändalbatrosside (Diomedea exulans) näitel.

Üle 3,5 meetrise tiibade siruulatusega rändalbatross on tänapäevaste lindude seas üks pikimate tiibadega liik, kes vaatamata kuni 11 kilogrammi kaaluvale kerele võib vahepeatusteta läbida mere kohal üle 20 000 kilomeetriseid vahemaid. Samuti on albatrossid ühed pikemaealised linnud, kes võivad elada üle 60 aasta vanaks.