Foto Sander Sirelbu

Ilmad on jätkuvalt suvised, aga linnud pole unustanud oma päikesekalendri jälgimist. Osalejaid piiritajate paraadlendudel majade vahel jääb iga päevaga aina vähemaks. Küll aga on taeva all juba mitu nädalat näha olnud piiritajate sülemeid, mis viitab sügisrände algusele. Nad pole ainsad. Praeguseks on rändele asunud ka näiteks põõsa- ja roolinnud, ööbikud ja käod, karmiinleevikesed ja valge-toonekured. 

Fotod Arne Ader

Toomingamarjad

Harilik toomingas       Padus avium

Toominga õitsemise aegu tolmeldatud õitest on küpsenud mustad ja läikivad marjad.

Toomingamarjad on täiesti söödavad: maitselt hapukad, suure C-vitamiini sisaldusega ja organismile päris kasulikud. Kuid parkainete rikkad, muutes söömisel suu „paksuks“.

Iga vilja sees on suur ja kivikõva kestaga luuvili – rahvakeeli seeme, mille sisu on mürgine. Kui peaksimegi seemnekivi alla neelame ei juhtu midagi hirmsat - „kivi“ meie seedetraktis lihtsalt ei lagune.

Tänavu kahjustas võrgendikoi toomingaid suht vähemärgatavalt ja rohkem Põhja-Eestis.

Fotod Tiit Hunt ja Arne Ader

Emakala ehk kiviluts          Zoarces viviparus

Just pulmaaeg ongi sobiv võrdlus imetajatega, aga lugu on järgmine.

Isaskala viljastab marja emaskalas kehasiseselt ja emaskala munasarjas arenevad marjateradest maimud. Niisiis on kiviluts vivipaarne kala ehk meie ainuke elussünnitaja.

Fotod Arne Ader

Kiivitajad rändel

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Juba paari nädala jagu liiguvad rannikul ringi kiivitajate salgad ja liigutakse rannikut pidi lääne suunas - meil pesitsenud kiivitajate ränne on alanud. Võime arvata, et tänavu pesitses meil umbes viiskümmend tuhat kiivitajapaari ja nüüd lisaks tänavused ilmakodanikud

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Sigur

Vanarahvas ütles, et kui augusti esimene nädal on palav, tuleb pikk ja külm talv ning lumi jääb kevadel kauaks maha.

Tänapäeva ilmatargad on seekord veidi oma suveennustustest ehmunud ja ei julgegi nii pikki prognoose ette võtta.

Küll tundub, et kogu loodus polsterdab end praegu vatiga. Ohakate viljatupsud on suured ja pehmed, põdrakanepi viljavill nagu suur udusulgede mägi. Maapinnale on tekkinud kuluhein, kuiv, mis kuiv. Vett pole mõnes Eestimaa kohas tulnud juba kolm kuud ja maad kaevates avastad, et nii sügavale kui kaevata suudad, on see tuhkkuiv.