Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Jõgi-kõõlusleht

Mu lapse loodusõpetuse õpikus oli üks kummaline taim, mida ma oma lapsepõlvest sugugi ei mäletanud.

Jõgi-kõõlusleht on taim, mille kaudu õpetatakse erilehisust. Ehk siis taimi, kellel on vee sees teistsugused lehed, kui veest väljas.

Kõõluslehe veepealsed lehed näevad välja nagu odaotsad, aga suured labakäe suurused odaotsad. Vee peal ujuvad lehed on ovaalsed ja vee sees pikad lindikujulised. Taim ise kasvab parajalt põlvekõrguses vees ja upitab end veidi üle selle.

Eesti Looduskaitse Selts annab teada

Foto A.H. Tammsaare muuseumi kodulehelt

Laupäeval, 18. augustil 2018

Laupäeval tähistame Eesti looduse päeva. Kutsume kõiki loodussõpru Eesti rahvusmaastikke avastama!

Päev algab matkaga Järva-Madiselt Vargamäele, kus A. H. Tammsaare muuseumis toimub pidulik koosolemine ja kontsert.

Kohal on Jüri Ratas, Arnold Rüütel, Valdur Mikita, Kait Tamra, Juhani Püttsepp, Ingmar Muusikus, Kulno Malva, Vootele Hansen, Toomas Kiho jpt.

Täpsemalt vaata kava, mis järjest täieneb, Looduse Omnibussi kodulehelt.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Maris Kivistik

Maaliline Kavadi järv Haanja looduspargis

Keskkonnaameti retkejuhid kutsuvad Eesti elurikkust avastama

Kutsume Eesti looduse päeval, 18. augustil kõiki huvilisi giidiga retkedele, et õppida paremini tundma Eestile omaseid liike.

Veebikaamera pildid UteL, LK foorumist

Eile hommikul olid kurepojad tavapäraselt pesal…

Must-toonekurg       Ciconia nigra 

Rändele siirduvad kurepojad nagu ikka, veidi enne kolme kuu vanuseks saamist. Kurepojad ei läinud seiklema koos ja pesalt lahkuti eri aegadel ja erinevates suundades. Et kus me seda teame?

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Humal. Emastaim käbidega

Sel aastal on eestimaisetel liaanidel raske – nii tara-seatapp, kui ka kassitapp püüavad võimalikult maad mööda väänelda.

Ainsad, kes kuuma õhku end rippuma seadsid olid humalad.

Ja mu sanglepa segadikus on väänduvatel humalatel nüüd juba ilusad rohelised käbid otsas.

Muidugi tuntakse humalat eelkõige õlleviha tekitajana, aga ta on väärt ravimtaim ja teda tasub praegu lepikutesse jõgede kallastele korjama minna.

Põnev on see, et humala varred väänduvad suvalise toe ümber ja seda teeb ta enamasti kellaosutiga samas suunas. Selle tegutsemise jälgimiseks tasub endale kodu juurde humalaväätidest tapuaed rajada.

Humala verinoori võrseid saab toiduks tarvitada, nagu sparglit. Kuid suurim väärtus on siiski humalakäbidel endil.