Loodusmuuseum annab teada, www.loodusmuuseum.ee

Foto: Valeri Štšerbatõh

Vähenenud inimpelglikkusega hundiks peetakse ainult sellist looma, kes korduvalt talub inimese vahetut (alla 30 meetri) lähedust, saades seejuures selgelt aru, et tegu on inimesega

14. oktoobri perehommikute peategelasteks on suurkiskjad. Kell 11-12 toimuvate koguperesündmuste põhitähelepanu on sel korral huntidel ning nende elu-olul.

Kes on kiskjad? Milline on nende eluviis ja kui suured nad on? Millist häält nad teevad ning kuidas märgata nende jälgi? Kes on meie looduses kõige väiksem kiskja? Seda ja palju muud Eestis elavate kiskjate kohta saame me teada selle nädalavahetuse perehommikutel.

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlusele saab võistlustöid esitada kuni 1. novembri südaööni.

Osaleda saab nii täiskasvanute, kui noorte kui kategoorias. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses, lisaks jagatakse välja ka mitmeid eriauhindu.

Fotovõistluse tingimused ja fotode laadimine: LINK

Kirjutas ja illustreeriva materjaliga varustas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Jah, looduskaamerad töötavad, kui töötavad, ikka online’s ja wildlife ‘s – tormide, hiirte, lehmade, vee, sipelgate ja muu metsiku looduse keskel.

Sassi poolsaarel lätsutasid rändekaamera videopildi ära veised, nüüd “pistsid nahka” Nasva kandis Saaremaal mägrakaamerapildi hoopis hiired – siin ja seal lühisesse ajavad hambajäljed saja meetri pikkusel kaablil.

Kord Tehumardi kandis leidsid sajad sipelgad mägramaja jalamil, et hea koht on pesa ehitada otse kaamera sisse igasuguste pisikeste vidinate vahele, liig oli see, kui nad lakkamatult üle sensori saalima hakkasid.

Haeska rändekaameral aga puges hiljuti vesi helijuhtmesse ja hakkas seal prigistama. Tuli millegipärast meelde Soome legendaarse sporditähe kuulus ja “sügava sisuga” mõte – elämä on laifi.