Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Koer tuisus

Tuisutuul tuli lõpuks, just selline nagu vanades vene filmides. Kui maailm on lumetantsust nähtamatu. Tuul võtab õue minnes laulda su puukorvi traatides ja selles uksepilus, mis puukuuri seinas ja aiavärava lippide vahel, kui hommikust ajalehte tooma lähed. Laulab ürgse jõuga, häälega, mis ühtejagu hirmutab, luudeni läbi möirgab ja teisest küljest paneb kuulama, kui looduse kõige kaunim sümfoonia.

Aga selles põhjatormis jagus tõelist tuisulund vaid mereäärsetele. Lõuna-Eestis keerutas ta maja lõunaküljele kokku põlvekõrguse hange, mis lumelabidaga korra vibutades olematuks tuhises.

Foto Edgar Karofeld

Wulfi turbasammal

Wulfi turbasammal        Sphagnum wulfianum

Wulfi turbasambla kirjeldas maailmale esmakordselt 1860.aastal Tartu kooliõpetaja K.G. Girgensohn.

Ta pani äsjaavastatud liigile nime Tähtvere mõisniku K.E.R. von Wulfi järgi, kelle maadelt kirjelduse aluseks olevad taimed olid kogutud ja teaduslikult kirjeldatud. Wulfi turbasambla tüüpeksemplar asub Eesti maaülikooli sammalde herbaariumis, kuid leiukoht Tähtvere soos on praeguseks kuivenduse tagajärjel hävinud.

Estbirding annab teada

Alanud on uus aasta ja klubil Estbirding on välja pakkuda uus võistlus.

Eelmisel aastal pandi tugevalt proovile linnuhuviliste kondimootorite võimekus ökoralli näol, kuid sel korral käib võistlus hoopis  lindude rõngaste lugemise peale.

Osalemine on avatud kõigile huvilistele. Lähemalt saate võistlusest lugeda: http://estbirding.ee/voistlused

Kõigile osavõtjatele teravat silma.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) annab teada

Foto Arne Ader

Kaika kuplistik Karula Rahvuspargis

Keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk „kirve“ teenis Keskkonnaministeeriumi metsaosakond vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused meie looduses säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide „koduks“ olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kindlasti kaitset.

«Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev,» tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.