Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Päästetud hunt sai GPS-kaeluse

Avapilt
Sisu

Noore isahundi aitas õhtuhämaruses uuesti metsa Pärnumaa Jahimeeste Liidu jahimehed ja hundiuurija Marko Kübarsepp.
Fotod: Eero Nõmm ja Marko Kübarsepp

 

Vabariigi sünnipäeva eel rõõmustas meid südamlik lugu; 21.veebruari varahommikul tegid tublid noormehed rahvusloomale suure heateo ning päästsid Pärnumaal Sindi paisu juures jäisesse jõkke lõksu jäänud hundi. Uudis sellest jõudis 22. veebruaril ka BBC uudistekanalisse, milles suure levikuga uudistekanal andis põhjaliku ülevaate võsavillemi päästeoperatsioonist ning märkis ka ära, et hunt on alates 2018. aastast Eesti rahvusloom.

 

Akadeemik Jaan Einasto - õnnitleme juubilari!

Jaan Einasto – 90!

23. veebruaril tähistab oma 90. sünnipäeva akadeemik Jaan Einasto, kelle mõju maailma teaduse arengule on võimatu üle hinnata. Kaasaegse vaatlusliku kosmoloogia kaks põhiideed – galaktikate võrgustiku sarnane ruumjaotus ja tumeaine vajalikkus jõudsid rahvusvahelisse teadusesse just Einasto juhitud töörühma artiklite ja esinemiste kaudu.

 

Õnnitleme!

 

Mõne aasta tagune lühike akadeemiku loeng:

Kopra naaber – mink ehk ameerika naarits

Avapilt
Sisu

 

Kopraradadel liikudes võib seal kohata ka teisi poolveelisi loomi. Kõige sagedamini näeb ameerika naaritsat ehk minki.

 

Võrreldes kopraga on mink üsna väike tegelane. Algajal loodusvaatlejal võib tekkida hoopis küsimus, et kas see on nüüd saarmas või mink? Mink on väike, tema keha tüvepikkus jääb 30-47 sentimeetri vahele, saarmas on mingist aga poole suurem – keha tüvepikkus on 60-90 sentimeetrit. Nii nagu poolveelistele loomadele ikka, meeldib mingile ja saarmale tegutseda ka veest väljas, kalpsates kas jää-äärel või piki veekogu kallast. Siis õnnestub näha ka nende saba ja saab määrata, kummaga tegu, puhtalt selle järgi. Mingi saba on ilus ja kohev! Saarmal aga pigem selline pulkjas.

 

 

Kuidas ma metsaomanikuks sain

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Nädal tagasi potsatas minu e-postkasti kiri maamaksuteatega. Senini oli meie maakodu maaga seonduvaga tegelenud mu lahkunud abikaasa, kes oli selle pisikese talu pärinud oma vanematelt. Maksud ei ole meil seal kunagi eriti suured olnud, sest maa peal asub kaks muinsuskaitseobjekti ja pealegi on kogu talu maastikukaitsealal.

 

Aga huvi pärast lõin peale Maa-ameti pressiteadet lahti kõlvikute täpsustunud kaardi, mille korrastamise käigus sai Eesti vabariigi sünnipäevaks riik juurde 62 tuhat hektarit metsa.

Kingitud hobuse suhu ei vaadata, aga hakkasin siis minagi imestunult vaatama, et kust mina olen juurde saanud koguni 2 hektarit metsa. Asjaolusid uurides selgus, et see on küll tasuta kinkekaart, millel katet ei ole.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.