Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Metskitsed lahkumas rapsipõllult, pildistas Tiit Keppart

Nädala esimesel poolel olid ilmad soojad. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid esmaspäevast kolmapäevani 2...3 kraadini.

Lund jäi korrast vähemaks ja kesknädalaks tekkisid põldudele esimesed väiksed mustad laigud. Soojakraadidega tihenenud ja vesiseks muutunud lumi külmus öiste miinuskraadidega nii kõvaks, et kandis hommikuti inimest peal.

Kõrvalteed olid jäised ja väga libedad, päeval pealt vesised.

Kolmapäeval sadas vihma, õhtupoolikul lörtsi ja lund. Lumehood jätkusid öösel.

Neljapäeval maksimaalne õhutemperatuur enam plusspoolele ei ulatunud. Lisaks puhus iiliti ligi 16 m/s ulatuv tugev tuul, mis sundis õues olles varjulisemaid kohti otsima.

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Porr (www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 1. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 28. veebruari südaööni: LINK

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 27. veebruaril kell 14.00 Keskkonnaameti Tartu kontori saalis infopäeva, kus tutvustab hiljuti lõppenud projektide tulemusi ja annab ülevaate päevakajalistest teemadest.

Infopäeval räägivad ornitoloogid metsalindude arvukuse muutustest viimastel kümnenditel ja nende muutuste põhjustest. Joosep Tuvi tutvustab Natura linnualade inventuuride hetkeseisu, tegevusi ja tulevikuplaane. Renno Nellis annab ülevaate hiljuti valminud vabatahtlike vaatlejate osalusel põhinevate linnuseirete analüüsist. Veljo Volke räägib, milline on hetkeseis kevadise linnujahi osas. Päevakava on manuses.

Infopäevale on oodatud ametnikud, teadlased, keskkonnaorganisatsioonide töötajad, üliõpilased ja teised huvilised.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lumikelluke (www.loodusemees.ee)

Veendunud aiainimesena hakkan mina kevadet otsima ikka maast. Ja eelmisel nädalal kihutas lumikate meeletu kiirusega olematusse. Selle alt sulas välja igasugust rohelist, sigrisagrilised raudrohulehed, nurmikalibled ja... täiesti toekad rohelised võilillelehed, millel väike õienupsukegi kaenlas. Hang selle rohelise ilu kõrval on siiski põlvekõrgune ja aegajalt tõmbab pakane talle pehme lumeteki peale. Kuid kevadpäikese kuumad kiired suudavad lume sulatada ka miinuskraadides.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.