Kirjutas Helen Kivisild, Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse spetsialist

Eesti on rikas märgalade poolest. Meie märgalad on sood, üleujutatavad jõeluhad, jõed ja järved, madal rannikumeri, rannaniidud ja roostikud ja teised looduslikud alaliselt või ajutiselt märjad alad.

Märgalade kuivendamine ja inimese soovi järgi ümber kujundamine on rikkunud neist paljude loomulikku looduslikku seisundit. Kuivendamine vähendab elurikkust, suurendab kasvuhoonegaaside lendumist ja vähendab hüvesid, mida märgalad meile loovad. Hilisemad taastamistööd on aeganõudvad ja kulukad, kuid aitavad kaasa koosluste tervenemisele ning looduslähedase seisundi taastumisele. Ühiselt pingutavad märgalade taastamistöödel mitmed teadus – ja riigiasutused, looduskaitseorganisatsioonid, ettevõtted, maaomanikud ja vabatahtlikud.

Mida märgalade taastamiseks tehakse? 

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Aimar Rakko

Karupesa

Pesa tegemiseks ei ole karudel metsas eelistatud kohti, mistõttu pole inimestel võimalik vältida ka juhuslikke sattumisi nende talvitumispaikadesse. Poegadega emakaru põgeneb peale äratamist reeglina üksi, jättes pojad pessa maha. Häirimise vältimiseks peab karupesa leidnud inimene sealt võimalikult kiiresti taanduma.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto erakogust

Indrek Sell

Noore looduskaitsja auhinna pälvis seeneteadlane ja metsaökoloog Indrek Sell

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2022. a auhinna pälvis mükoloog ja metsaökoloog Indrek Sell. Laureaat on panustanud aastaid järjepidevalt Eesti seente ja metsade uurimisse, kaitsesse ja populariseerimisse. Noore looduskaitsja auhind anti üle täna toimuval metsakonverentsil „Mets tahab vanaks elada – elustikust, kliimast ja inimesest“, mille ülekannet sai jälgida veebist: www.elfond.ee/metsakonverents/otse

Foto Arne Ader

Tegevusjäljed jäädvustas LK-team

Männi-käbilind ( www.loodusemees.ee )

Männi-käbilind       Loxia pytyopsittacus

Küsimus on ju põhjendatud ja tegutsejateks võiksid olla kas orav või männi-käbilind.

Pildistas LK-team

Sepikoda

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major 

Tehnikahuvilise suur-kirjurähni sepikoda ehk kuidas linnud ja loomad inimeste rajatisetel oma elutegevust kohandavad.

Sellise sepikoja tipust leiab ka metallkatte millele koputada ja mis valjult ümbruskonnas kõlab, et liigikaaslastele oma kohalolekust trummeldamisega märku anda mis koosneb 6-7 kiirest löögist…