Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed annab teada

Illustreeriv foto Arne Ader

Hallhaigrud ( www.loodusemees.ee )

Üle paari aasta toimus viktoriin kohapeal Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Kolmeteistkümnendat korda toimuval koolinoorte linnuviktoriinil osales 22 tiimi, kes tulid Tartusse võistlema üle Eesti. Viktoriinist said osa võtta õpilased kahes vanuserühmas 6.‒9. klass ja 10.–12. klass kahe- kuni kolmeliikmelistes võistkondades.  

Viktoriinil tuli vastata küsimustele Eesti lindude kohta ja tunda liike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Küsimuste raskusaste varieerus lihtsast väga keerukani. Näiteks küsimusele, nimeta Eestis pesitsevad linnud, kelle nimes on „põõsa“, teadsid vastust vähesed võistkonnad. 

Pildistas LK-team

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Mäger                             Meles meles

Mägra jäljerida jätab mulje pisikese karu jälgedest - viis varvast ja pikad küünised saab täiesti üle lugeda. (Victorinox´i nuga mis võrdluseks lumel lebab on umbes kaheteist sentimeetrine).

Lõokesetalve aegu räägivad lumel olevad jäljed ühte koma teist.

Video LK-team

Märtsi keskpaiga kevadisemate ilmade ja pluss kraadide järel keeras tuule põhja ja pakane ning tuisk olidki kohal.

Linnud, kes soojaga saabusid „kerges rõivais ja paljaste peadega“ jõudsid päikselistele juba haljendama hakkavatele väljadele.

Nüüd on vaalud üle lestade ja peab hanges sumama.. Ja kui nüüd lumi Jüripäevaks ei juhtu ära sulama, siis Jaanipäevaks ehk ikka…

Haned lumes

Pildistas LK-team

Ilmateenistuse lumeolude tänane kaart

Täiskasvanud ilvese jäljerida

Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

Alutaguse metsades jagub lumepaksust kohati kuni kümne sentimeetri jagu (loo lõpust leiad Eesti lumeolude kaardi). Jäljeraamatut saab veel rahulikult lugeda. Arvatavalt kestab isasloomadel veel aeg, kus otsitakse emasloomi, kuigi viimased võisid olla paaritunud juba veebruari lõpus.

Pildistas LK-team

Laanepüü on siiba vedanud

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüde tegevusjälgi võime märgata veel lumel, kus need jäävad märgatavaks suure sulani.

Kuna tegu on paigalindudega, kes juba sügisel paarid moodustasid, siis võime neid kohata oma tulevaste pesapaikade läheduses.

Laanepüüd eelistavad elupaikadena niiskemaid segametsi, mis on vähemalt kolmekümne aastased, aga kus peaks kasvama ka kuuski ja mände.