Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Merivartide läbiränne hakkab vähemaks jääma

Fotod Arne Ader

Merivardid

Merivardid ( www.loodusemees.ee )

 

Merivart        Aythya marila

 

Läbirändavad merivardid pesitsesid tundraaladel. Meie Läänemere inimtühjadel saartel või laidudel võib neid pesitseda vaid juhuslikult, ehk mõned üksikud haudepaarid.

Läbirändajaid on arvukalt ja talvituma jäävad sukelpardid meie jäävabadele merealadele. Head vaatluspaigad rände ajal on Puise, Haapsalu ja Pärnu lahed. Põhjarannikul Paldiski laht ja Põõsaspea neem, aga Saaremaal Sõrve säärel või Vilsandi rahvuspargis.

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tamme-kirjurähn

Tamme-kirjurähn ( www.loodsemees.ee )

Rekord nr. 644    Vanim taasleitud tamme-kirjurähn

 

Tamme-kirjurähn        Dendrocopos medius

 

Lind rõngastati 18. detsembril 2013. aastal Viljandimaal Tääksi külas ja taasleiti 13. jaanuaril 2017. aastal samuti Tääksist. Tamme-kirjurähni vanuseks jäi 3 aastat ja 26 päeva ja selline vanus jäi hinnanguliselt väikeseks.

 

Karula pesa möödunud aasta noorlind Waba rändab ohtlikus piirkonnas

Kaardi salvestas Anne, LK foorumist

Eileõhtustel andmetel liigub Waba oma rändel sõjapiirkonnas

 

Must-toonekurg       Ciconia nigra

 

Karula rahvuspargi pesas koorunud must-toonekurgede pesapoeg Waba on oma talvitusrändel jõudnud sõjatandri lähedusse ja võib ka täna Iisraelis viibida.

Hea kui noorlind sõjatandrilt edasi lendaks, sest kogu ümbruskond on tõeliseks ohualaks.

Looduse Aabits: Ootsipalu oru hiiglased

Arne Ader, Loodusmehe ajaveeb

Ootsipalu puuhiiglased: 46,6 meetri kõrgune mänd ja 48,6 meetrine kuusk

Käisime Ootsipalus ja vaatasime sealsed puuhiiglased oma silmaga üle. Armastatud kuulsustega kohtumine oli toredaks elamuseks.

Nagu auväärsed männid ikka, on ka Ootsipalus kasvav männipuu krokodillimustrilise korbaga. Temast veelgi võimsama liigikaaslase leiab näiteks Puhtust, ent kõrgemat harilikku mändi pole teada mitte kusagilt maailmast. Ootsipalu hiigelmänni kõguseks on mõõdetud 46,6 meetrit, mis muidugi viitab taevalähedusele.

Punapea-vardid on sukelpardid

Fotod Arne Ader

Punapea-vardid Matsalu lahel

Punapea-vardid Matsalu lahel ( www.loodusemees.ee )

 

Punapea-vart      Aythya ferina

 

Jälle puhuvad läänekaarte tormituuled ja veelinnud kogunevad tuulealustesse lahesoppidesse.

Meie rannikualadel ja sisevetel oli pesitsenud punapea-vartide arvukus tagasihoidlik, hinnanguliselt alla tuhande haudepaari, kes on juba rändele siirdunud. Läbirändajaid võime märgata arvukalt tänavu oktoobrikuul, sest rändepeatusi tehakse nii Matsalu kui Saunja lahel, Sutlepa merel ja Hiiumaa, Saaremaa ümbruses.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.