Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Elame talvise pööripäeva ajas

Foto Arne Ader

Talve ehmunud nägu

Talve ehmunud nägu

Elame talvise pööripäeva ajas, kui valgust on kõige vähem ehk öine aeg kestab peaaegu kuusteist tundi ja pimedat süvendas suur sula, mis näitab talvele hirmunud nägu.

Astronoomiline talv sai alguse 22. detsembri varahommikul ja pühade ajal elame veel kõige pimedamas ajas.

„Meile pole talvine pööripäev mitte pimeduse, vaid uue lootuse ja valguse sünni hetk. Pööripäevade vaheldus ei ole sugereerinud soomeugrilasi talves kaduviku perioodi kujutlema, vaid hoopis suvist sündi ette aimama – see on meie usulise maailmavaate tugevus, mis on juhtinud meid surmahirmu asemel sündimise - õnne ja elurõõmu poole…“. Nii kõlab Oskar Looritsa poolt kirja pandud tõdemus.

Ja meie võime ainult lisada, et uue aasta esimene päev saab juba viie minuti võrra pikem olema.

Suvist aialinnupäevikut peeti tänavu 365 aias

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

linnu

Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse algatuse suvise aialinnupäeviku kümnendal hooajal tegi loodusvaatlusi 670 inimest 365 aias.

Seitsme kuu jooksul (märtsi algusest oktoobri alguseni) vaatles 670 inimest kokku 365 aias tegutsevaid ja pesitsevaid linde, aga ka muid loomi ning õitsema puhkenud taimi ja nende tolmeldajaid. Vaatlejad märkisid üles kokku 17 664 vaatlust. Lindude esmavaatlusi oli 10 951 ja pesitsusvaatlusi 1011.

Lisaks linnuvaatlustele pandi kirja ka 891 imetajate, roomajate ja kahepaiksete vaatlust, 4582 taimede ja putukate fenovaatlust ning 229 tolmeldaja vaatlust 700 taimekülastuse kohta.

Sirvilauad seinale

Loodusemehe kalender

Maarahva ajaarvamise järgi algavad jõulud toomapäeval (21.12), mille järel puhkab päike kolme jõulupäeva (22. – 24.12) jooksul pesas. Uus aasta algab 25. jõulukuu päeva ehk siis, kui päike on pesast väljas ning päev hakkab pikenema.

Sel jõulukuul algab maarahval aasta 10237. Viimane viitab koduse Maavalla vanusele ehk siis nõnda palju aastaid tagasi toimus Billingeni läbimurre: Balti jääpaisjärve vesi leidis tee läbi Skandinaavia mäestiku ilmamerre, mistõttu veetase alanes järsult ja taassündinud Läänemere äärsetel aladel tekkis eluvõimalus muuhulgas ka inimestele.

Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Räusktiir

Räusktiir ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 674    Rände pikkused - räusk

 

Räusktiir ehk räusk         Hydroprogne caspia

 

Lind rõngastati 2. juunil 1984. aastal Läänemaal Sipelgarahul, aga taasleiti 15. juulil 1985 aastal Malis Bamakos. Linnu rännuteekonna pikkuseks 5756 kilomeetrit mis on väiksemat sorti linnu kohta pikk rännuteekond.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.