Kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kui kaamera hommikul käivitus oli emaslind Helju pesal mune katmas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumine Piiri park

Nädal algas talviselt. Esmaspäeva ja teisipäeva hommikul kattis maad lumevaip, lumikatte paksuseks mõõdeti ilmajaama andmeil vastavalt viis ja kolm sentimeetrit.

Teisipäeva õhtupoolikuks sulas  avamaastikult valdavalt lumikate ära. Kauemaks jäi maa valgeks künnipõldudel, kus võis veel kolmapäeva hommikuil lund näha. Nädala teisel poolel võis lumikatet näha veel ainult kohati metsa all.

Pargi tiik on jääs

Pildistas Kristel Vilbaste

Esimesed sinililled Lõuna-Eestis

Harilik sinilill         Hepatica nobilis

Esimeste sinilillede õied. Kasemahl hakkas Lõuna-Eestis jooksma vastu eelmise nädala reedet, varakevadised valmikutena talvitunud päevaliblikad olid laupäeval arvukalt lennus, hoolimata külmadest öödest. Jõgevamaal algas kasemahla jooks eile.

Koostas Tiiu Tali, Eesti Ornitoloogiaühing
Ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator

Fotod Arne Ader

Punarind ( loodusemees.ee )

Muutused vaatluste arvus varasemate saabujate nimekirjas:

Punarind - 9 vaatlust > 23 vaatlust, esimesed laulvad linnud 18. ja 19.03.

Valgepõsk-lagle - 6 vaatlust > 36 vaatlust.

Hüüp - 3 vaatlust > 8 vaatlust. Sh 5 laulvat lindu, muuhulgas ka Lääne-Nigulas ja Võrus.

Liivatüll - 8 vaatlust > 19 vaatlust.

Väikekajakas - 25.02 kaks lindu Tallinnas (Lea Liit), üks vaatlus. Uusi vaatlusi ei ole.

Hoburästas - 33 vaatlust > 92 vaatlust. Sh märgitud 28 laulvat lindu.

Rootsiitsitaja - 28 vaatlust > 57 vaatlust.

Merisk - 2 vaatlust > 8 vaatlust.

Metskurvits - 15 vaatlust > 51 vaatlust.  

Kanada lagle - 10 vaatlust > 43 vaatlust.

Tikutaja - üks vaatlus > 12 vaatlust.

Pöördumise algatajad: Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Läänemaa MTÜ, Hoiame Loodust MTÜ

Illustreeriv foto Arne Ader

Metsal on silmad ( loodusemees.ee )

Kaitsealad KAITSE ALLA! - Rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumine tuleb koheselt keelata.

Et tagada meie looduse ökoloogiline järjepidevus peab olema kaitstud vähemalt 30% Eestimaast.

Lageraiesurve kaitsealadel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Väga paljude Eesti kaitsealade raiepiiranguid on viimase kümne aasta jooksul teadlikult leevendatud ja kehtivad kaitsekorrad ei taga neil aladel metsade kui ökosüsteemide eesmärgipärast säilimist. Suurima raiesurve all on liigirikkad vanad loodusmetsad, mida on järel vaid vähem kui 2% metsamaast.