Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Tume oks sulatab kevadpäikeses lund ja vajub lumme

Nädal kujunes talviseks, kuigi päikest paistis rohkesti ja kõige soojematel päevadel (kolmapäeval ja neljapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur juba 6-7 kraadini.

Lumi püsis maas ja seda tuli korduvalt juurde, nädala teisel poolel isegi tuiskas. Esmaspäevast neljapäevani mõõdeti öösiti külma ainult mõni kraad, reedest kuni pühapäevani langes aga õhutemperatuur -7 kuni ‑16 kraadini. Kõige külmem oli astronoomilise kevade alguse (s.o pühapäeva) varahommik, siis näitasid termomeetrid lume pinnal isegi ‑20…-21 kraadi.

Pildid saatis LK lugeja Kaisa

Kevadkaruslane Kiili vallas, Mõisakülas. Keset lumevälja „päevakoer“, lumekoorik umbes kümne sentimeetri paksune, millel võis ilma sisse vajumata kõndida.

Kevadkaruslane          Phragmatobia fuliginosa

Teada annab Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Soome keeles on rasvatihase nimetuseks talitiainen. Kuna meil on rasvatihase üheks rahvapäraseks nimetuseks ka talitihane, tundub eestlastele iseenesestmõistetav, et soomlaste talitiainen tähendab talitihast. Selliselt oleme rasvatihase soomekeelset nimetust nt ka aasta linnu kirjutistes (sh Tiirutaja ja Eesti Loodus) selgitanud.

Aga tegelikult see ei olegi nii: soomekeelne tali ei tähenda mitte talve (tali), vaid hoopis rasva. Nimelt tuleb soomekeelse sõna tali algupära otsida germaani keeltest, näiteks rootsikeelsest sõnast talg või inglisekeelsest tallow. Seega on soomekeelse nimetuse talitiainen otsetõlge ikka rasvatihane, mitte talitihane. Suur tänu Soome linnuvaatlejatele sellele tähelepanu juhtimast.

Rajakaamera video saatis Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Mink ehk ameerika naarits      Mustela vison

Nii ongi, et võõrliigil meie looduses on innaaeg märtsis, aprillis ning enne jaanikuud peaks mingimammal pojad pesas olema.

Mägrakaamerast napsas pildi Fleur, LK foorumist

Eile öösel muutus Lääne-Saarema koos miinuskraadidega talviseks.

Võrdpäevsus on käes ja nagu sagedasti sel ajal, korraldab ilm „vempe“ vahel talve, teinekord kevade nägu. Päevapikkust saame nautida päev päevalt enam ja see toob meid ümbritsevale naeratuse näkku…

Lääne-Saaremaagi muutis tali kevadise näo lumivalgeks – viimati kattis lumi saari jaanuaris. Õitsesid ja õitsevad märtsikellukesed, Hiiumaal märgati juba õitsvaid sinililli. Haned rändavad, sookured teevad häält, mida kuuldub isegi veebikaamerate kaudu.