Video

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Joonistas Piret Räni

Tekst Peep Veedla ja Liis Keerberg

Pesitsusrahu linnukool: ronk ehk kaaren

Ronk paneb küünlapäeval oma pessa esimese "palgi", teadis vanarahvas. Ja teadis üpris täpselt, sest kuigi ronk ei tea küünlapäevast tuhkagi, hakkab ta ometi just veebruaris pesaehitusega pihta. Olgu see siis olemasoleva renoveerimine või suisa uue ehitamine nurgakivist alates.

Süsimusta sulestikuga ronk võib esmapilgul sarnaneda teise varakevadise pesitsejaga – künnivaresega. Mõlemaid võib kohata toitumas põldudel, kuid ronk on oluliselt suurem ja tema nokk on must, mitte heleda tüvikuga nagu künnivaresel. Ka pesitseb ronk üksikute paaridena tavaliselt metsas, künnivares aga kolooniates ja inimasustuse lähedal. Ronk on paigalind ja eriti suuri rändeliikumisi ette ei võta.

Video salvestas Olle Koert

Foto Arne Ader

Isaslindude võitlus kinnisvara pärast

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Ütleme kohe, et armutuna näiva pühapäevase võitluse lõpus saab nõrgem isend põgenema. Eile õhtul kakles samas pesas kell pool seitse kolm isaslindu ööbimisvõimaluse pärast ja nõrgem pääses minema alles pooletunnise rüseluse järel...

Video LK-team

Alutagusel on veel lund piisavalt

Teder       Tetrao tetrix

Talvisel ajal liikusid tedred avamaastikuga külgnevates kase- ja segapuistutes sest põhitoiduse moodustasid nii kaskede pungad, kui urvad. Päris suurtesse kaasikutesse pole tetredel asja, aga toimetatakse ka sookaasikutest ja puisniitudelt.

Tedred on paigalinnud elutsedes nii mandril, kui meie suurematel saartel. Kuid viimase poole sajandi jooksul on tetrede arvukus vähenenud viis korda - olukord on tegelikult väga halb.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Joonistas Piret Räni

Tekst Peep Veedla ja Kaarel Võhandu

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

KÄBILINNUD

Käbilinnud meenutavad veidi papagoisid: isaslinnud on punased, emaslinnud rohekad või kollakad ning nokk on mõlemal justkui papagoil. Tegelikult ühelgi papagoil ristnokka muidugi ei ole, ka väline sarnasus on vaid esmapilguline.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Munema asub Helju päält „kakamist“ ja  muna peaks olema sügavas pesalohus, kui emaslind tiivad laiali sirutab (vaata alumiselt pildilt)

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Esimese muna munes emaslind Helju nelja päeva eest. Kaljukotkastel ongi munemise vahe umbes neli päeva ja suure muna munemine ei ole emaslinnule sugugi kerge toiming.

Niisiis esimene muna tänavu pesas 15. märtsil ja teine 19. märtsil. Pikast haudeajast jõuame veel mõtteid jagada.