Video

Pildistas ja video monteeris LK-team

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Metskitsed kannavad halli talvekasukat ja hästi märgatavat valget sabapeeglit mis liigikaaslastele pimedas hästi märgatav. Ohu või erutuse korral ajab metskits oma sabapeegli karvad puhevile, et seltsingu liikmeid võimalikust ohust teavitada. Kitse sabapeegel eristub sarvedeta soku omast ja võib talvekarvas paista südamekujuline (võrdle videos).

Ülesvõtted ja video LK-team

Laanerähn

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn        Picoides tridactylus

Alustuseks peaks ütlema, et meie laanerähnid kuuluvad omaette „kolmevarbaliste“ perekonda sest kõigil meie teistel rähnidel on varbaid neli.

Salvestas LK-team

 Halljänese jälg värskel lumel

Halljänes        Lepus europaeus

Halljänesed on kohanenud eluga meie looduses. Looduslikult levisid halljänesed Liivimaale 16. sajandil, aga Põhja-Eestis võis neid looduses kohata alles 18. sajandil. Algselt toodi halljäneseid Eesti mõisatesse jahipidamise eesmärgil.

Pildistas LK-team

Laanepüü jäljerida

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüde elupaiku ja tegutsemisjälgi tasuks otsida niiskematest ja vähemalt kolmekümne aastastest segametsadest, mille koosluses kasvab nii kuuski kui mände.

Kui sügisel toituti metsamarjadest, siis talvisel ajal toituvad laanepüüd kaskede, leppade, haabade, pajude ja sarapuude pungadest, urbadest ning võrsetest. Tegevusjälgi võime märgata ka lumel.

Salvestas LK-team

Magamisasemed paistavad metsa all kus lund vähem ja hoitakse üksteise lähedusse

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Öö veedavad metskitsed oma toitumispaikade läheduses kuid mets on „kasukas“ tuule- ja  lumevarjuks.

Oktoobrikuu oli Eestis rekordiliselt soe, aga novembri keskpaiku sadas lumi külmumata maapinnale ja loomad harjuvad uute oludega nagu meiegi.