Video

Video salvestas Ahto Täpsi

Ilmateenistuse lumekaart

Metsas on tormiga vaikne ja pasknäär märkab ka talle toodud kingitust

Pasknäär       Garrulus glandarius

Eilne tormi algus tõi poolele Eestile lumetuisu, merel lõõtsub vesikaare maru, aga loodetuul on ju ka „taeva luud“. Täna metsast kuuse koju toonud võivad kinnitada, et veetsid metsas kena tunnikese ehk jäi mõni metsaelanik ka silma. Algas jahimeeste pühade aegne metsarahu, nemadki viivad loomadele kosti.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Suurel metsaelanikul on hea haistmine ning kuulmine, aga kesine nägemine

Põder        Alces alces

Maa on otsast otsani vett täis, suured loomadki otsivad puhkamiseks kuivema küljealusega paiku. Põdrad on tegusad hämaral ajal, aga harva saab pööripäeva aegu ilm ilma lumeta valgemaks.

Toitutakse sarnaselt üleminekuajale kuni lumevaip maa katab. Toitumas käiakse puhmarindes ja hilissügisel võime märgata põtrade tegutsemist keskealises kuusikus, kus puukoort esihammastega laiade ribadena ära rebitud - tegu on mineraaliderikka toiduga.

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Tedrekukk kase pungi nokitsemas

Teder       Tetrao tetrix

Niisiis, kui märkad suuri ja uhkeid linde talvisel ajal metsaveerte kaskedel, oled Sa kohanud tetri. Kui aga sarnaseid, kuid natuke suuremaid linde männikus tegutsemas, siis hoopis metsiste ehk mõtustega.

Video ja tutvustus Tiit Hunt, www.rmk.ee

Keskpäeva paiku hirvi söödaplatsil ei näe, küll aga võis seal hiljuti gastrollil kahejalgseid kohata.

Kui hirveplatsil “õhk puhas” võtsime nõuks RMK jahindusspetsialisti Uno Vait’iga kaamera ette ise minna ja rääkida loomadest endist.

Kõnelesime sellest, kuidas hirved kunagi Saaremaale said ja kus neid täna kohata võib, kuidas nende sõrad käivad ning mis värk nende sarvedega on.

Lisaks hirvejutule tulid teemaks ka igasugu teised tegelased, kes läbi aegade hirveplatsile trehvanud, ja mis trikke on nad seal teinud.

Aga visake ise videole pilk peale!

Video pani kokku Parabols, LK foorumist

Saarma kalajaht

Saarmas         Lutra lutra

Saarmas käis tänavu koelmul mõnepäevaste vahedega.

Millist kahju võis saarmas koelmul põhjustada? Kui loom mõne marjakala kätt sai, läks muidugi halvasti. Niisakalu liikus koelmul nii ehk teisiti rohkem. Forellijõgedel käies on saarmate „toidujäätmetes“ kohatud selliseid paari, kolmesaja grammiseid kalu, vaid korra olen märganud ühte suuremat kala, umbes kilost. Niisiis pole saarma kahjustused just eriti märkimisväärsed.