Video

Video salvestas Ahto Täpsi

Fotod Arne Ader

Teder       Tetrao tetrix

Tedrekuked sulgisid hilissuvel ja kannavad juba septembrist silmatorkavat hundsulestikku. Musta sulestikuga linnu kukal, kael, osa selga, puguala ja sabasuled on värvikalt metalliläikelised, mida paraku udune sügisene varahommik ei lase videos välja paista.

Video ja karu näopilt Ahto Täpsi

Ilusaks ja ümaraks on karud ennast suvega söönud, kevadel käidi ringi paari numbri jagu suurema kasukaga, aga nüüdseks paistab uues, tihedas talvekasukas kõik ilusasti trimmis olevat

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Eks mesikäpad hakkavad nüüd endid magama sättima. Söömas enam ei käida, soolestik vajab põhjalikku tühjendamist enne talveuinakut kuna karud talvepesas ei rooja.

Kirjutas ja illustreeriva materjaliga varustas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Šaakalikaamera asukohavalikuga on tõesti hästi läinud, senini ei ole möödunud veel päevagi, kus šaakalid poleks sattunud kordagi kaameravälja. Näib, et kaamera paikneb loomade raja ääres, millel nad patrullivad ööpäeva jooksul mitmeid kordi. Kui šaakalid vaateväljast kaovad on üsna pea platsis rebased ja vastupidi, nõnda nad siin pimedas “saevad.” Väike maius kivi taga pakub neile huvi ja aitab muidugi elukatel siin pisutki kauem paigal püsida. 

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Laanepüü       Tetrastes bonasia

Laanepüüd on meie looduse põlisasukad. Aasta läbi tegutsevad linnud pesapaiga läheduses - kuuse-segametsas, kus kavavad nii lepad, kased, haavad, kui sarapuud, mille pungadest, urbadest ning võrsetest talvisel ajal toitutakse.

Septembris ja oktoobris toimunud sügisese „mängu“ ajal moodustunud püüpaarid võivad vahel kokku jääda kogu talveks.

Möödunud suvised noorlinnud sarnanevad pärast sügisest sulgimist juba vanalindudele.

Video Ahto Täpsi

Näeme, kuivõrd aeglane ja ka ettevaatlik on roomaja liikumine

Harilik rästik ehk rästik         Vipera berus

Eestis tunti ja tähistati ussimaarjapäeva ehk „usside magama minemise päeva“ juba 16. sajandil ikka 8. septembril, mis pühana jäi unustusehõlma vast möödunud sajandi alul.

Mitmed tuttavad on viimase paari nädala jooksul rästikuid liikumas kohanud ja oleme vaaginud põhjuseid sest kõike kliimasoojenemise „kraesse“ ajada tunduks veidi lapsik.