Video

Pildistas Kristel Vilbaste

Video Ahto Täpsi

Võtsin tõnisepäeval porgandid ja naerid ülesse. Möödunud aasta  juulikuine (põuaaegne) külv

Õitsejaid leiab alates uuest aastast nii aia-, kui metsalillede hulgas. Mullapinnast on ninad välja pistnud mitte ainult taimed peenardel, vaid ka õuemurus. Sarapuud tolmlevad ja päikesepoolsematel vahtratel jookseb mahl.

Lehtkapsas

Video ja foto VikipeediA

Kärp       Mustela erminea

Nirk        Mustela nivalis      

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Kuuse-käbilind       Loxia curvirostra

Värvikate kuuse-käbilindude arvukus sõltub „käbiaastast“, aga käbilinde peetaksegi hulgulindudeks sest ka pesitsema jäädakse sinna, kus toitu leidub. Pesitsemisega tehakse algust olenevalt ilmadest kas juba veebruari kuul, aga märtsis on neil igal juhul munad pesas.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste erinevad iseloomud on meile mõistetavad – puutume ju iga päev oma kaaslastega kokku. Teades iseloomu, oskame ennustada, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Viimastel kümnenditel on teadlased üha enam pööranud tähelepanu ka loomade isiksusele.

Ilmselt olete täheldanud, et igal koeral, kassil või ükskõik, millisel lemmikloomal on oma iseloom. Ka vabas looduses elavate loomade isiksusuuringutest on tänaseks teada, et isiksus on otseselt seotud isendi käitumise ja tema kohasusega. Need tunnused võivad aidata mõista, miks ühed saavad teistest teatud keskkonnas paremini hakkama.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Videol nähtav laanepüü on toitudes peenikestel kaseokstel minetanud ümbritseva suhtes tähelepanu

Laanepüü        Tetrastes bonasia

Meie looduse suuremate metsaalade põlisasukad on üldjuhul kõige võõra suhtes arglikud. Metsiste väiksemad sugulased, aga seejuures meie arvukaimad kanalised.

Läbi aasta tegutsetakse oma pesapaikade läheduses: peamiselt segametsades, kus kasvavad nii lepad, kased, haavad, kui sarapuud sest nende puude pungadest, urbadest ja võrsetest toitutakse talvisel ajal.