Video

Tekst ja video Arne Ader

Hall-kärbsenäpp       Muscicapa striata

Hall-kärbsenäpile on lillede või aedvilja toestamiseks pandud tokid õrteks, kus mõnus ümbrust vahtida, sulestikku sättida või kärbsejahile söösta. Videos näitab ennast pesamaterjaliga ilmselt emaslind ja hiljem saame näha ärevat isaslindu. Siiski ei ole võimalik hall-kärbsenäpi sugupooli välimuse järgi kindlalt eristada.

Loe lisaks hall-kärbsenäpi pesitsemisest: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Roomav öövilge ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 315      Orhideede seas hiliseim õitseja

Roomav öövilge        Goodyera repens

Hiliseim õitseja orhideede seas peaks olema roomav öövilge.

Illustreeriv materjal Sappheira, LK foorumist

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

Kalakotkaste Tartumaa pesas (Kalakotkakaamera2), kus kolm poega, on tülitsemine üpris igapäevaseks toiminguks. Huvitav miks?

Kotkapojad rõngastatakse õige pea ja neilt võetakse ka mõned suled, et määrata noorlindude sugu. Laboratooriumis läheb muidugi aega, aga äkki saame mingi lõngaotsa, mida kerima hakata?

Fotod Arne Ader

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Liivatüllid mängivad

Liivatüll      Charadrius hiaticula

Meil pesitsevad nii liivatüll, kui väiketüll. Nad on sulestikku vaadates väga sarnased, kuid eluviisilt erinevad: liivatüllid on levinud rannikul, väiketüllid peamiselt sisemaa liiva- või kruusakarjäärides ja nende nokk on must ning silma ümbritseb kollane silmarõngas (võrde fotodel loo lõpus). Mõlemaid pesitseb Eestis umbes tuhatkond paari või veidi rohkem.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Videoklipi salvestas Fleur, LK foorumist

Kalakajakad ( www.loodusemees.ee )

Kalakajakas        Larus canus

Meie rannikualadel on kalakajakad teadupärast tavalisemad, kui sisemaal, aga pesitsetakse nii mererannikul kui -saartel, siseveekogudel ja laugasrabadel.