Kaitsealad

Kirjutas ja pildistas Riina Kotter, Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist

Metsaelupaik kaitsealal

Keskkonnaamet tellis üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku metsamaadele Eestis loodusdirektiivi elupaikade inventuurid. Selle käigus kontrollivad eksperdid metsaelupaikade ja loodusväärtuste esinemist ligi 27 000 hektaril.

Inventuuride käigus kontrollivad eksperdid elupaikasid metsade piiranguvööndites Natura 2000 võrgustiku metsamaadel. Eesmärk on saada teada elupaikade tegelikud pindalad ja ülevaade väärtustest, et neid senisest paremini kaitsta. Paikades, kus metsaelupaigad on muutunud, saab neid edaspidi värskete andmete põhjal paremini hoida. Seal, kus elupaika ei ole, saab lubada piiranguvööndites lubatud tegevusi sõnas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter.

Pildistas Heiko Kruusi, www.vanameister.pri.ee

Kostivere maastikukaitseala on rajatud põnevate loodusmälestiste kaitseks.

Koostamisel on Kostivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine aastateks 2022‒2031.

Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek toimub 28. aprill 2022. a kell 15 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel.

Tekst Kaie Eha, Keskkonnaamet

Pildistas Nele Sõber

Vaade Suitsu tornist Matsalus

Keskkonnaamet tutvustab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra ehk kaitse-eeskirja kavandit ja ootab kõiki huvilisi sellele arvamust avaldama. Kavandiga saab tutvuda ameti kodulehel ja ettepanekuid esitada kuni 6. maini 2022.

Kirjutas Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Musträsta pesa vanal kuusetüükal

Keskkonnaamet alustab lindude pesitsusaegse järelevalvega 15. aprillil

Kõige tundlikum aeg linnuelus on kevadine pesitsus, kui luuakse alus järgmistele põlvkondadele. Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist.

Keskkonnaamet keskendub lindude pesitsusaegses järelevalves kaitsealadele. Majandusmetsades väljaspool kaitstavaid alasid kontrollitakse eeskätt linnurikaste tüübirühmade vanemaid puistuid, kus mõju metsalinnustikule on kõige suurem.

Krista Kallavus, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Markus Sein

Ilmunud raamatu esitlus

Mõned aastad tagasi vaatasid mitmed Läänemaa perenaised oma kapid-sahtlid üle, leidmaks kõikvõimalikke rahvarõivaosasid. Olgu selleks siis kinda- või vöökiri, särgitikand või seelikutriibu riba, rääkimata säilinud riidekomplektidest. LEADERi projekti käigus koguti Kodukant Läänemaa eestvedamisel nii kohalike kui ka muuseumite materjalid kokku. Projektijuht Larissa Mandel  koostas kaasautorite abil raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses“.

Kirjutas Kaja Lotman

Eerik Kumari mälestuskivi Puhtu bioloogiajaamas

Täna täitub 110 aastat Eerik Kumari sünnist (7.03.1912 - 8.01.1984). Ta oli sõjajärgsel perioodil väljapaistev teadlane ja üks olulisemaid looduskaitsetegelasi Eestis.

Kumari sündis Kriblas, Läänemaal ja aastani 1938 kandis perekonnanime Sits, seejärel muutis nime Väinameres asuva  Kumari laiu järgi. Huvi looduse vastu tekkis lapsepõlves Matsalu randadel  ja Kasari luhas linnuparvi vaadeldes, Gustav Vilbaste suunas looduskaitse radadele taimede määramise ja kohanimede kogumisel.

Ülevaate tegid Ilona Lepik ja Mahe Metsalu Keskkonnaametist

Pildistasid Gunnar Raun ja Kadri Paomees

Taastamistööd Harilaiul

Vilsandi rahvuspargis Harilaiul on lõpule jõudmas teine etapp kõre ehk juttselg-kärnkonna elupaikade suuremahulistest taastamistöödest. Haruldase kahepaikseliigi elutingimusi parandati ligi kolmekümnel hektaril: raadati poolsaare idaosa liivaalal olev kultuurmännik ning puhastati sigimiseks sobilikud luidetevahelised nõod. Sellise tähtsusega ja mahuga elupaikade taastamistöid on võimalik tulemuslikult teha tihedas koostöös erinevate osapooltega. Harilaiu taastamistööd on selle heaks näiteks. Tööd tegi Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Keskkonnaameti ja MTÜ-ga Põhjakonn.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Helen Kivisild

Karula rahvuspark

17. veebruaril 2022 tunnustab Keskkonnaamet esimest korda silmapaistvaid pärandniitude majandajaid. Tänuõhtul Harjumaal arutlevad looduskaitse eksperdid ja pärandniitude majandajad elurikaste niitude hooldamise ning tulevikuplaanide üle.

Eestis on üle 800 pärandniiduhooldaja, kes majandavad ja taastavad kokku ligikaudu 41 000 hektarit pärandniite. Selleks, et säilitada liigirikkaid niiduelupaiku ja parandada nendega seotud liikide seisundit, on seatud eesmärk majandada 2027. aastaks pärandniite vähemalt 50 000 hektaril.

Tekst Gunnar Sein, Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja

Pildistas Andres Miller

Hanikatsi

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium teatasid hiljuti, et seoses Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega Eesti riigi suhtes peatatakse raied Natura metsaelupaikades, et tagada nende säilimine. Keskkonnaamet soovitab kaitse- ja hoiualadel erametsaomanikel kontrollida enne metsaraie kavandamist metsaregistrist, kas väärtuslikke metsaelupaiku jääb ka nende metsamaadele.

Kokku peatatakse raied esialgu 28 kuuks 12 685 hektaril erametsades ning 29 673 hektaril riigimetsades või segaomandis oleval metsamaal. Erametsad, mida otsus puudutab, moodustavad 3,5% kõikidest piiranguvööndites asuvatest metsaaladest.

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistasid Elo Raspel ja Uve-Rain Uusrand

Eesti märgalade rikkus läbi nelja aastaaja. Männikjärve rabamaastik Endla looduskaitsealal, Kasari jõe luht Matsalu rahvusparis, Raudna jõgi Soomaa rahvuspargis ning Käina laht koos Hiiumaa laidudega samanimelisel maastikukaitsealal

Igal aastal 2. veebruaril tähistatakse rahvusvaheliselt märgalade päeva, et juhtida tähelepanu märgalade olulisele rollile meie looduses.

Eesti on märgalade poolest silmatorkavalt rikas – eri tüüpi märgalad katavad meie riigi pindalast ligi kolmandiku. Nendeks on madalad mere- ja rannikualad, jõed ja järved, madalsood, siirdesood ja rabad ning üleujutatavad niidud ja märjad metsad.