Kaitsealad

Päästame Eesti Metsad MTÜ

Foto Arne Ader

Ristikuusk Koorastes ( loodusemees.ee )

Kaitsealade lagedaks raiumise keelamine peaks olema iseenesestmõistetav, kuid millegipärast pole see siiani looduskaitseseaduses kirjas.

Riigikogu keskkonnakomisjonis arutati esmaspäeval, 27. mail rahvaalgatust "Kaitsealad kaitse alla", mis kutsub keelama rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumist. 

On arusaamatu ja uskumatu, kuidas Riigikogus poliitilise tahte puudumine ja valitsused on juba aastaid lasknud elurikkuse hoidmiseks mõeldud metsaalasid jupphaaval laastada ja kohati hävitada.

Kirja pani Kalle Kõllamaa, keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Kaarel Kaisel

Matsalu rahvuspargi endised ja praegused töötajad Penijõel 10.05.2024.

10. mail 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala, loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.

Lisaks lindudele kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspargile on iseloomulikud lagedad rannaalad, kus inimene ja loodus on tasakaalukalt käsikäes toimetanud juba aastasadu.

Kirjutas ja pildistas Nele Sõber, Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht

Tunnustuse saanud ettevõtjad

Läänemaal Altmõisas toimunud pidulikul tunnustamisüritusel pälvisid üheksa jätkusuutliku turismi põhimõtteid järgivat turismiettevõtjat kestliku loodusturismi kvaliteedimärgise. Sel korral said tunnustuse Vergi sadam & restoran Wirkes', Kuusiku loodustalu, Lainela puhkeküla ja Wesenbeck külalistemaja Lahemaalt, Põnka puhketalu ja Levikivi loodustalu Soomaalt ning Põldotsa talu, Kipperi kodumajutus ja Altmõisa külalistemaja Matsalust.

Kaitsealadel ja nende mõjupiirkonnas tegutsevad turismiettevõtjad puutuvad otseselt kokku külastajatega ning aitavad tutvustada Eesti loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Üha enam eelistavad külastajad kestliku loodusturismi põhimõtteid järgivaid ettevõtjaid.

Kirja pani Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Vaatlusretkel Matsalu roostikus

Eelmisel aastal käivitus soomlaste ja rootslaste Interregi koostöö projekti BalticReed, mille eesmärgiks on avastada uusi võimalusi, kuidas pilliroogu kasutada ja muuta Läänemeri puhtamaks. Oluline on ka leida pilliroo varumiseks loodust säästvaid meetodid.

Projekti on kaasatud ettevõtjad, kes katsetavad pilliroo kasutamist näiteks aianduses turba asendajana ja seemnekasvatuse substraadina, ehitusalal soojustusplaatides hakkepuidu asendajana, veekogude puhastamisel ja biogaasi tootmisel.

Kirja pani ja pildistas Elo Raspel Keskkonnaametist

Veebruari viimasel päeval kogunesid Toomale Endla looduskaitseala noored looduskaitsjad.

Hommik oli jälgede otsimise päralt. Liikusime mööda heinamaid, metsas ja rabas kokku 5 km. Kohati oli jalge all lumevaba maapind, siis ületasime vett täis kraave, sumpasime lumes ja ukerdasime mööda külmunud mättaid, nii et liikumine oli pigem aeglane ja kohmakas. Nii mõnigi kummik sai vahepeal vett täis ja oli vaja kasutada matkatarkusi, et kuidas märjaks saanud jalgu soojas hoida.

Kirja pani ja pildistas Kalle Kõllamaa

Vaade Kloostri tornist

Matsalus on märtsikuu alanud suurveega jõgedel ja luhtadel ning rändlindude varase saabumisega.

Päikeselised päevad sulatavad iga päevaga jääd vähemaks ja suurvesi tungib hoogsalt jõgede ja luhtade kaudu lahe poole, mis on veel paksu jäänekaane all peidus.

Soojad õhuvoolud lõunakaarest on meelitanud siia esimesed kevadekuulutajad. Kohale on jõudnud kiivitajad ja sookured, laululuiged ja erinevad hanelised.

Matsalu mõisapargis sätivad pesapuid esimesed hallhaigrud. Nähtud on kuldnokki oma pesakaste üle vaatamas. Päikeselises taevas lõõritavad lõokesed ning karges öövaikuses huikavad kakud.

Matsalu linnukevad on vaikselt hoogu kogumas.

Kirja pani Vivika Väli Eesti Maaülikoolist

Pildistas A. Maspuran

Mähkli järv ja selle ümbrus möödunud sajandi keskpaigas. Eesti Maaülikooli veekogude andmebaas: https://vee.kogud.emu.ee/

Eesti teadlaste ülikoolidevahelise koostööna uuriti Karula kõrgustiku maakatte ja asustuse kujunemist viimase 6500 aasta jooksul, kasutades selleks õietolmupõhist taimkatte rekonstruktsiooni ning arheoloogilisi ja ajaloolisi andmeid. Karula kõrgustiku erineva suurusega veekogud ja nende setetes talletunud õietolm võimaldasid viia läbi analüüse mitmesugusel ruumilisel skaalal. Teadlased keskendusid oma töös suurele Ähijärvele ja selle läheduses asuvatele väikestele Mähkli, Viitka ja Tollari järvele ning pisikesele Lossi soole.

Kirjutas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistasid Algis Martsoo ja Sandra Urvak

Õhtused kelgutajad Halliste jõe luhal

Kui mõtelda Soomaa ja suurvee peale, siis esimese inimesena võib paljudele meenuda Algis Martsoo, kes ei ole küll teab mis vana mees, aga kes on oma Soomaa-elu jooksul siiski väga keskendunult viiendale aastaajale tähelepanu pööranud ja oma teadmisi ka lahkelt jaganud.

Algise näited põhinevad Riisa külas, Halliste jões paikneva veemõõduposti ehk Riisa hüdromeetriajaama mõõtetulemustel. Seal on veetaset mõõdetud juba 20. sajandi algusest ja nii annavad sealt kogutud andmed huvitava tagasivaate veetõusudele ja -langustele pika perioodi jooksul.

Kirja panid Kaja Lotman, Lilian Freiberg ja Sandra Urvak Keskkonnaametist

Pildistas Sandra Urvak

Paneeldiskussioonil arutlevad vasakult vaadates Tiit Randla, Andres Tarand, Eerik Leibak, Rein Kuresoo ja Uudo Timm

Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargi 30. juubelile pühendatud seminar toimus reedel, 10. novembril Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal. Kokku oli tulnud poolsada ühel või teisel moel rahvusparkidega seotud inimest. Sisutihe päev möödus soojas ja sõbralikus meeleolus, kõneldi nii tõsisematel teemadel, meenutati olnut, planeeriti tulevikku, aga visati ka nalja.

Tutvustab Nele Sõber, Keskkonnaameti projektijuht

Fotod Arne Ader

Tamm, Salevere Salumägi, Matsalu ( loodusemees.ee )

Keskkonnaamet alustab Matsalu ja Soomaa turismiettevõtjate koolitusprogrammiga, mille eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust kestliku turismi teemadest ja kaitsealade väärtustest. Koolitus toimub viie moodulina, millest neli on veebis MS Teams vahendusel. Sellele lisanduvad õpperetked Soomaa ja Matsalu rahvuspargis. Silmaringi avardamiseks on veebikoolitustele oodatud osalema kõik teemast huvitatud.

Ingatsi õpperada. Kuresoo, Soomaa