Uudised

Kutsikate esimesed ulgumispüüded on jäänud Ameerika Voyageurs Wolf Project´i uurijate rajakaameratele ning muu hulgas näeb seal ka hunti kala püüdmas. 
Video: Voyageurs Wolf Project
Tekst: Laura Kiiroja

Jaanuari lõpus jagasime postitust USA-s Michigani osariigis asuva Isle Royale´i rahvuspargi talviste õhuvaatluste algusest. Teadlased lendavad igal sellisel päeval, mil ilm vähegi lennata lubab, väikese lennukiga mööda saart, et juba 65. aastat järjest koguda andmeid sealsete hundi ja põdra populatsioonide kohta! Maismaa tiim on suuskadel ning liigub piirkondadesse, kuhu õhutiim neid suunab. 

Tekst: Laura Kiiroja
Fotod: kõik kuvad on pärit Wolves and Moose of Isle Royale Facebooki lehelt: https://www.facebook.com/wolvesandmooseofisleroyale

Kevadtalvisel paaritumishooajal võivad ka Eesti hundid jõuda kaugele piiri taha.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

Paaritumishooajal on üksikute huntide ringirändamine igati tavapärane nähtus. Otsitakse partnerit, kellega oma kari luua. Kui partner on leitud ning teiste huntide poolt hõivamata territoorium niisamuti, jääb noorpaar oma territooriumi piires paikseks. Hundid on ju tuntud kui tugevalt territoriaalsed loomad! GPS-kaelustega kogutud andmed näitavad, et huntide (eriti isaste huntide) seas on siiski ka tõelisi maailmarändajaid, kelle reisihimu ja avastamisrõõm naljalt ei lakka. Millised on seni teadaolevad pikimad hundirännakud?

Piltidel hundid Lady ja Odin Saksamaal Wildenburgi loomapargis.
Fotode autor: Cornelia Arens
Tekst: Laura Kiiroja

Veebruar on rahvakalendris hundikuu - on huntide paaritumishooaeg. Kõik noored tegelinskid, kellel on ambitsioon tänavu oma pere luua, on vanematekarjast lahkunud ning rändavad partneri- ja territooriumiotsingul ringi. Rohkem võib kuulda olla ka ulgumist, millega loodetakse tulevase kaaslasega kontakti saada.

"Jooksev must hunt". Asko Künnap
Tekst: Laura Kiiroja

Musta värvi hallhundid on Euroopas ja Aasias väga haruldased, Ameerikas aga vähemalt mõnes piirkonnas üsna levinud - näiteks Yellowstone’i rahvuspargis on 45% huntidest musta kasukaga. Siiani oli teada, et must värv tuleneb koerte seas esinenud geenimutatsioonist, mis jõudis hübridiseerimise kaudu huntideni. Muus osas on hallhundi must värvivariatsioon suuresti müsteerium. Oktoobris 2022 avaldatud uuringus leiti aga vähemalt osaline vastus küsimusele, miks musta värvi hunte esineb osa piirkondades rohkem kui teistes.

Sloveenlased on koostanud kaks suurepärast postrit selgitamaks inimestele, milline väärtus on suurkiskjatel nii ökosüsteemi kui ühiskonna tasandil. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

Kõik elusolendid on omavahel seotud. Ökosüsteemi tervis mõjutab otseselt kõikide elusolendite (sealhulgas meie) tervist. Terve ja funktsioneeriv ökosüsteem tagab piisava taimestiku biomassi, puhta vee, viljaka mulla, tolmeldamise ja seemnete levimise, ohjab haigusi ja reguleerib kliimat - ühesõnaga kõik, mis ka meie eluks ja heaks käekäiguks oluline.

USAs Ülemjärves asuva Isle Royale rahvuspargis viiakse läbi tänaseks juba 64 aastat kestnud huntide ja põtrade populatsioonide dünaamika uuringut. Tegu on maailma pikima bioloogia vallas toimuva teadusuuringuga. Igal kevadel ja suvel tehakse maismaal ekspeditsioone ning igal talvel õhuvaatlusi. Seekordne talvine õhuvaatluste hooaeg saigi 20. jaanuaril alguse. Videos saab aimu sellest, mismoodi üks õhuvaatlus toimub ja mis tunne oleks niiviisi väikese “teaduslennukiga” lennata.

Videos hullab Voyageurs rahvuspargi kolmeliikmeline Nashata hundikari. Kaks emaslooma müravad esiplaanil ning isasloom tuleb vaoshoitult järele.

Kuu aega tagasi kaelustati Taanis esimene hunt.

Tekst: Laura Kiiroja

Taanis hävitati hundid juba 16. sajandil. Kui aeg-ajalt mõni Saksamaalt tulev üksik villem ka saabus, lasti ta kärmelt maha - neist viimane aastal 1813. Taanlastel oli täitumas juba 200 aastat ilma ühtki hunti silmamata, kui 2012. aasta novembris leiti ühe hukkunud kriimsilma laip. DNA analüüsid näitasid, et tegu oli Saksamaalt migreerunud hundiga ning järgnevate DNA uuringute kaudu leiti tõestust veel kolme isahundi olemasolu kohta. Kangesti jäädi ootama esimest Taani rändavat emaslooma, et saaks päris oma hundipopulatsioonile alguse.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

Detsembris ilmus Postimehes kolme Tartu Ülikooli teadlase poolt kirjutatud arvamusartikkel, kus kritiseeriti teravalt Keskkonnaagentuuri poolt iga-aastaselt läbiviidavat suurkiskjate seiret. Väideti, et teaduspõhise seireni pole Eestis veel jõutud, andmete kogumise metoodika pole süsteemne, analüüs on ebaselge ning vajalik oleks DNA-põhise seire rakendamine.