Uudised

Lubasime mõnda aega tagasi silma peal hoida Isle Royale’i teadusuudistel. Isle Royale on rahvuspark USAs, kus on huntide ja põtrade populatsioonide dünaamikat uuritud juba aastast 1958. Kuna suuresti kliima soojenemise tõttu jäid saare hundid mandri populatsioonidest isoleerituks, surid nad inbriidingu sündroomi tõttu vahepeal sisuliselt välja, kuid 2018. ja 2019. aastal viidi saarele Kanada ja USA mandrilt 19 kriimsilma juurde. Nüüd ongi Isle Royale’i tiimi teadlaste sulest ilmunud uus teadusartikkel teemal, kuidas hundid põdrapopulatsiooni mõjutavad.

Hundid näevad sõltuvalt aastaajast üllatavalt erinevad välja. Need majesteetlikud ja koheva karvkattega loomad, keda me oleme harjunud kõiksugu dokumentaalfilmides ja piltidel nägema, on talvekasukas võsavillemid. Talveks kasvab hundile isoleeriv aluskarvastik, mis lisaks kehasooja hoidmisele pealmised karvad toredasti puhvi ajab.
 

Tekst ja fotod: Laura Kiiroja
Kollaaži fotode autor: Cornelia Arens

Treener ja videograaf: Ryan Talbot
https://www.facebook.com/reel/923230808927728/?s=single_unit
Tekst: Laura Kiiroja

See pilt on tehtud üle nelja aasta tagasi Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis, kus üks loodusfotograaf sattus pealt nägema üle tunni aja kestnud hundi ja metskitse vastasseisu talvisel jõel. Kuigi pilt tundub kaunis rahulik ja idülliline, siis tegu on siiski jahiolukorraga. Seletamegi veidi täpsemalt, mis seal parasjagu toimub.

 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Root River Photography

Avaldame rahvuslooma 5. sünnipäeva puhul, ühtlasi jüripäeva ja veteranide päeva auks jahimehe ja hundiuurija Ilmar Rootsi seniilmumata artikli „Senistest rahvussümbolitest ja rahvusloomast“, mis on kirjutatud tol ajal, mil kadunud vanameister alles põhjendas vajadust hunti Eesti rahvusloomaks kuulutada.

Teadusliku nimega hunt M237 rändas üheksa kuuga pea 2000 kilomeetrit partneri otsingul.
Tekst: Laura Kiiroja
Fotod: AJF GR

Õige varsti on oodata esimesi tänavusi hundikutsikaid ja küll siis jätkub põnnivideosid septembrini välja. Praegu saame aga kokku võtta veel viimaseid paaritumishooajale omaseid uudiseid ning nende seas torkavad eelkõige silma huntide rännakuid puudutavad teated.

Giuletta ja Slavc - Ida-Alpide hundipaar - elas koos 9 aastat.

Foto:Valerio Udali

Tekst: Laura Kiiroja

Kas mäletate isahunt Slavci, kellest peaaegu viis aastat tagasi pikemalt kirjutasime, kirjeldades tema pikka ja proovilepanevat rännakut Sloveeniast Itaaliasse? Nüüd on tema elu küll otsakorrale jõudnud, kuid 2009. aastal sündinud hunt elas väga pika, seiklusrohke ja - võib vast nii öelda küll - armastuserohke hundielu. 13 aasta pikkune ja kõikide märkide kohaselt loomulikel põhjustel lõppenud hundielu on tõeline edulugu, mida huntide seas kohtab harva. Hea meel on Slavci lugu tagasivaatavalt meenutada.

Põnev video pärineb Itaaliast, kus on kaadrisse jäänud karjavalvekoera kokkupuude huntidega. Tegu tundub olevat Maremma-Abruzzo tõugu karjavalvekoeraga, keda kasutatakse Kesk-Itaalias laialdaselt ja edukalt lammaste kaitsmiseks huntide eest. 

Tekst: Laura Kiiroja
Video autor: Paolo Forconi

Kui palju on hundi alamliike?

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Polar Zoo (Norras)
 

Oleme varasemalt pisut ka erinevaid hundiliike ja hallhundi alamliike tutvustanud. Tänapäeval on hundiliikidest säilinud vaid hallhunt (Canis lupus), tumehunt (Canis rufus, ingl. k. Red wolf) ja mägikoer (Canis simensis, ingl. k. Ethiopian wolf). Kaks viimast on väga ohustatud, peaaegu juba välja surnud. Seejuures peetakse tumehunti üheks kõige rohkem ohustatud liigiks maailmas. Hiljuti lisandus hundiliikide hulka ka varasemalt hallhundi alamliigiks peetud himaalaja hunt (Canis himalayensis) - samuti kriitiliselt ohustatud liik.