Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada
Illustreeriv foto Arne Ader, loodusemees.ee
Lageraie. Kõrvemaa
Eesti metsalindude arvukus väheneb keskmiselt 50 000 paari võrra aastas. Kao üks peamisi põhjuseid on metsade üleraie, mida järjekordne hiigeltehas ainult süvendaks.
Rahvusvahelised keskkonnaorganisatsioonid kutsuvad investoreid üles mitte rahastama Eesti tselluloositehast
Environmental Paper Network (EPN), Fern, BankTrack ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kutsuvad Euroopa ja rahvusvahelisi panku ning investoreid üles mitte rahastama Viru Keemia Grupi (VKG) plaanitavat tselluloositehast Ida-Virumaal. Kavandatav tehas süvendaks Eesti metsade liigintensiivset majandamist, millel on tõsised tagajärjed looduskeskkonnale.
EPNi ja EKO poolt avaldatud värske raport toob esile, et tehast reklaamitakse eksitavalt “rohelisena”, et meelitada rahastust. Peamine tehase toodang – tselluloos – on tooraine lühiealistele paber- ja pakenditoodetele, millest suur osa on mõeldud ühekordseks kasutuseks.
„Praegune nõudluse kasv pabertoodete järele on suuresti tingitud ühekordsetest pakenditest, mis visatakse tihti ära juba ostmisega samal päeval,“ ütles EPNi juhtivkoordinaator Sergio Baffoni. „Me ei peaks hävitama oma kauneid metsi, et toita äraviskamiskultuuri. Alternatiivid, nagu korduvkasutatavad pakendid, on juba olemas ja toimivad,” rääkis Baffoni.
„Ükski avalik ega eraõiguslik pank, kes peab kestlikkust ja keskkonnahoidu oluliseks, ei tohiks selle projektiga end siduda,” sõnas BankTracki valdkonnajuht Ola Janus. “Kavandatav 1,3 miljardi eurone tehas esindab valikut: kas jätkata loodusvarade liigintensiivset kasutamist või kujundada tulevik, kus inimesed, keskkond ja majandus saavad koos toimida. Valige targalt,“ ütles Janus.
VKG plaanitav biotoodete kompleks on sisult traditsiooniline tselluloositehas, mis tarbiks igal aastal umbes 2,25 miljonit kuupmeetrit puitu – ligikaudu viiendiku Eesti aastasest raiemahust. Tehase rajamist kavandatakse ajal, mil ühiskondlik mure metsaelupaikade vaesumise ja elurikkuse kadumise üle on üha suurem ning liikmesriikidelt, sealhulgas Eestilt, oodatakse ELi looduskaitse- ja ökosüsteemide taastamise eesmärkide täitmist.
“ELi määrused, nagu näiteks LULUCF, on loodud selleks, et suurendada Euroopa metsade võimet süsinikku siduda. Tegelikkuses see võimekus aga väheneb,” rääkis metsakaitseorganisatsiooni Fern kampaaniajuht Siim Kuresoo. “Eestis on üleraie tõttu metsamaa juba muutunud süsiniku heitjaks, sidumise asemel. Nii suure tselluloositehase rajamine kinnistaks seda soovimatut suunda aastakümneteks,“ lisas Kuresoo.
Eesti metsanduse mudel põhineb suures osas lageraiel ning viimastel kümnenditel on raiemaht ulatunud ligi neli korda kõrgemale kui pikaajaline ajalooline keskmine. Liigintensiivse metsade majandamise tagajärjel on meil looduslikke vanu metsi alles vaid 1,9% kõigist Eesti metsadest. “Et metsade elurikkust ja meie kõigi elukeskkonda hoida, on vaja Eestis raiemahtu vähendada. Kavandatava tehase toormevajadus seda paraku ei võimaldaks,” tõdes Eestimaa Looduse Fondi koordinaator Laura Uibopuu.
Keskkonnaorganisatsioonid kutsuvad finantsasutusi üles hindama projekti tegelikke keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid enne selle rahastamise kaalumist.
Möödunud nädalal esitas Eestimaa Looduse Fond Tartu Halduskohtule kaebuse tselluloositehase eriplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks. Kaebuses juhitakse tähelepanu, et kuigi keskkonnamõjude hindamine on toimunud, ei käsitle see tehase tarbeks puidu varumise tagajärgi.
Loe ingliskeelset raportit „Pulping the Future: The controversial impact of Estonia’s new pulp mill on forests, climate and biodiversity“
Organisatsioonidest
Environmental Paper Network (EPN) on ülemaailmne rohkem kui 350 mittetulundusliku organisatsiooni võrgustik, mille eesmärk on muuta metsanduse, tselluloosi- ja paberitööstuse ning biomassi tootmise praktikaid kestlikumaks.
Fern on Brüsselis asuv mittetulundusühing, mis asutati 1995. aastal Forest Movement Europe’i liikmete initsiatiivil, et jälgida Euroopa Liidu poliitikate mõju metsadele.
BankTrackon rahvusvaheline vabaühendus, mis jälgib finantssektorit ning seisab selle eest, et pangad ja investorid ei rahastaks projekte, mis kahjustavad keskkonda või rikuvad inimõigusi.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ühendab kümmet iseseisvat Eesti keskkonna
