Pildistas LK team
Lehitu pisikäpp kasvukohal
Lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum
Lehitu pisikäpp on meil kasvavate orhideede hulgas haruldus ja samas rangelt kaitstud liik.
Lehitut pisikäppa saame märgata õitsemise ajal ja seega juulikuu viimasel poolel, aga taim ei pruugi oma kasvukohas igal aastal õitseda. Erinevalt enamikust teistest käpalistest on pisikäpa kollakalt roosakas õiekatteleht suunatud taeva poole. Väikese taime õied tunduvad suurtena ehk kuni paar sentimeetrise läbimõõduga. Ühel varrel võib õisi olla sagedamini kuni neli, harvemini viis. Kuid lehitu pisikäpa õied lõhnavad.

Õitsemist lõpetavad ja õitsevad õied
Lehitu pisikäpa kasvukohad võivad jääda nii varjukamatesse, niiskematesse, vanadesse metsadesse, kus alustaimestik jääb väheseks ja kus inimtegevuse häirimine on väga vähene. Kuid nimetatud käpalisite kasvukohti on leitud nii okas- kui lehtmetsadest, aga ka palumännikutest.

Lehitu pisikäpa õis
Lehitul pisikäpal puuduvad rohelised lehed nagu ülesvõtetelt näha ehk puudub klorofüll ja seega peab pisikäpp olema seentoiduline, kellel juured puuduvad ehk neid asendavad karvakesed, mida pidi seenehüüfid mullast taime toidavad.
Pisikäpa maaalusel varrel ehk risoomil on rohkesti lühikesi harusid. Õitseva orhidee kasvukõrgus võib küündida mõnekümne sentimeetrini, aga õied on ilma kannuseta.
Taime kollakalt õõnes vars kumab valgust läbi.

Lehitu pisikäpa kasvukoht
Avastatud kasvukohtades tuleb kindlasti vältida lageraiet ja metsakuivendust.