Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Konnatiik ( www.loodusemees.ee )

Alanud on konnade iga-aastane kevadränne kudemispaikadesse, mistõttu võib kohata massiliselt konni ka sõiduteedel. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub autojuhte konni märkama, võimalusel nende rändeteekonnaga ristuvates teelõikudes kiirust vähendama ja rändega ristuvaid maanteesid päikeseloojangust keskööni vältima. 

Kahepaiksed rändavad enda kudemispaikadesse pulmi pidama igal kevadel, kui õhtused ja öised temperatuurid on selleks sobivalt soojad. Konnad liiguvad alates päikeseloojangust 2–4 tunni jooksul, rände tippaeg on kella 22–23 vahel õhtul.

Sagedasemad teedega ristuvad rändepaigad leiab “Konnad teel(t)” algatuse lehelt: https://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/

Telefoniga salvestatud video Ahto Täpsi

…lõpuks hakkas kukk vaatlejat jälitama

Metsis ehk mõtus       Tetrao urogallus

Sagedamini kohatakse „hulle“ metsisekukki kevadel. Suvisel ajal ei ole sellist käitumist täheldatud. Hälbega isendeid võib uuesti kohta alates augusti kuust.

Kas pole hirmutav, kui Sind peaks ründama nelja kuni kuue kilone uhke metsisekukk?

Metsaraiete tagajärjel on metsiste elutingimused halvenenud kogu Euroopas.

Metsiste elupaikadeks sobivad nii rabastuvad-, kui rabametsad, aga metsarinde kõrgub peab seal ületama kaheteist meetrit. Alla kuuekümne aastastes metsades me tavaliselt metsised ei kohta. Loendusandmete järgi võime tõdeda, et üle poole meie metsiste asurkonnast elutsevad saja aastastes metsades.

Video ja foto Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Kuldnokk                   Sturnus vulgaris

Väike-kirjurähn         Dendrocopos minor

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Suurnokk ( www.loodusemees.ee )

Suurnokk-vint ehk suurnokk        Coccothraustes coccothraustes

Umbes kuldnokkade suurused suurnokad on tõe poolest suure, tugeva ja koonilise nokaga. Punakaspruuni, kirju sulestikuga, aga lühikese sabaga ja emaslind on isaslinnust vaid kröömike tuhmima sulestikuga.

Suurnoka kutsehäälitsus on lühike, terav "tik"

Helinäide: