Veebikaamera kuvatõmmis Balistar, LK foorumist

Foto VikipeediA

Keda Karl II on Karula kandi ojadest kurepoegadele toonud ojasilmne

Ojasilm      Lampetra planeri

Lõuna-Eesti väikestes jõgedes ja ojades täiseti tavaline ning arvukas liik, sarnane suuremale jõesilmule. Pikkust kümnest kuni kaheksateist sentimeetrini.

Ojasilmu ilma soomusteta limase naha värvus erineb päris tugevalt erinevate jõgede asukate vahel – üldistavalt selg tumedavärviline, kõht kollakasvalge. Silmade taga seitse lõpuseava.

Veebikaame kuvatõmmis Michi ja videoklipp Liz, LK foorumist

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Varahommikul oli esimene kurepoeg pesas koorunud veidi peale kella seitset ja teine koorus õhtupoolikul veidi enne kella kuut.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Kärnkonnapaar ületab maanteed ( www.loodusemees.ee )

Vabatahtlikud päästsid sel kevadel maanteedelt 21 891 kevadrändel kahepaikset. Kümnendat korda toimunud kampaania „Konnad teel(t)“ raames viidi ligi kahe kuu jooksul läbi päästeaktsioone 29 kohas üle Eesti. Vabatahtlikud käisid terviseameti seatud ohutusreegleid järgides 516 korda konnasid üle kahepaiksetele eluohtlikke maanteelõikude aitamas.

“Vaatamata tavatutele oludele ei pidanud hulk inimesi paljuks tulla Eesti eri paigus hilisõhtuti teede äärde, et looduskaitse all olevaid loomakesi aidata. See teeb südame soojaks ning kinnitab, et inimestele pakub huvi ning läheb korda meie looduses toimuv.

Suur aitäh kõigile vabatahtlikele,” ütles algatuse “Konnad teel(t)” eestvedaja Henry Timusk.

Fotod Arne Ader

Metsvindi pesa ( www.loodusemees.ee )

Metsvint        Fringilla coelebs

Meie looduse arvukaimad pesitsejad, hinnanguliselt kuni kaks miljonit paari. Metsvinte, kes inimestega kenasti kohanenud võime kohata igas metsatukas või pargis.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmateenistuse kaart

Pildistas Ivo Kruusamägi

27.05.2021 10:00 EEST 2021-05-27T7:00 UTC

HBM mudel annab merevee taseme (EH2000 kõrgussüsteemis) võimaliku muutumise suuna ja suuruse ja ei ole mõeldud asendama vaatlusandmeid. Reaalselt mõõdetud veetasemete väärtused leiab: www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart. Mudel uueneb kord päevas kell 8.30 UTC

Rekord nr. 300           Merevee taseme mõõtmistest

Kõrgeimaks ja madalaimaks merevee tasemeks on registreeritud Kroonlinna nulli järgi: 173 cm üle Kroonlinna nulli ja 136 cm allapoole nulli.

Kroonlinna veemõõdulati „nullpunkti“ määras 1840. aastal pikaajaliste mõõdistamiste tulemusena Michael von Reineke.