Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Karu on putukaid otsinud...

Pildistas LK team

Tegevusjäljed

 

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

 

Suvine aeg on karudel muredevaba. Viimased „pulmalised“ on oma toimetamised toimetanud juunikuu keskpaiku ja ei ole enam kuulda karudest tervisespordi radadel. Loomad tegutsevad vaikselt ja varjatult. Ainsat vaenlast inimest püütakse vältida ja põgenetakse enne, kui meie looma suurt looma võime märgata, aga tähelepanelik leiab vahel metsast karu tegutsemise jälgi.

Kurepojad kolmenädalased

Veebikaamera kuvatõmmis Solo, LK foorumist

Äsja söönud must-toonekure neli poega ja Isaslind Jan

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra 

 

Suvesüdame ööd on lühikesed ja põud kestab. Vanalinnud toovad pesasse samblaga vett, et põuakuumust leevendada.

Pojad kasvavad, seisavad omil jalul ja on kenasti toidetud. Vanalinnud jätavad neid juba alates eelmisest nädalast pesale lühemaks ajaks üksinda.

Linnulauluraadio päeva lind - rootsiitsitaja

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Rootsiitsitaja

Rootsiitsitaja ( www.loodusemees.ee )

 

Rootsiitsitaja        Emberiza schoeniclus

 

Rootsiitsitajaid me ei kohta linnades, aedades või kuivades metsades ja nõmmedel. Nende elupaikadeks on roostikud, niisked hooldamata põõsastega niidud ja üleujutatavad jõeluhad (veematkajatele on rootsiitsitajad kindlasti tuttavad). Pesitsejaid võis olla rohkem, kui viiskümmend tuhat paari ja tänaseks on pesakonna noorlinnud juba iseseisvunud.

VIDEO: hall-kärbsenäpp

Tekst ja video Arne Ader

 

Hall-kärbsenäpp       Muscicapa striata

 

Hall-kärbsenäpile on lillede või aedvilja toestamiseks pandud tokid õrteks, kus mõnus ümbrust vahtida, sulestikku sättida või kärbsejahile söösta. Videos näitab ennast pesamaterjaliga ilmselt emaslind ja hiljem saame näha ärevat isaslindu. Siiski ei ole võimalik hall-kärbsenäpi sugupooli välimuse järgi kindlalt eristada.

Loe lisaks hall-kärbsenäpi pesitsemisest: LINK

Huntide sugulaste šaakalite rollist looduses

Avapilt
Sisu

Juuni alguses kirjutasime huntide väikesekasvulisest sugulasest šaakalist, kes ka pealinna on elama kolinud. Hundid ja šaakalid ei ole küll teab mis sõbrad, kuid sellegipoolest väärib see hiljuti Eestis kanda kinnitanud keskmise astme kiskja ka hundilehel tähelepanu. Kui eelmisel korral rääkisime šaakali menüüst ning imestama panevast sotsiaalsest ja ökoloogilisest paindlikkusest, siis seekord selgitame, millised faktorid on võimaldanud šaakalil nii edukalt oma leviala laiendada ning milline on tema mõju keskkonnale.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.