Pildistas LK team

Tegevusjäljed

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Suvine aeg on karudel muredevaba. Viimased „pulmalised“ on oma toimetamised toimetanud juunikuu keskpaiku ja ei ole enam kuulda karudest tervisespordi radadel. Loomad tegutsevad vaikselt ja varjatult. Ainsat vaenlast inimest püütakse vältida ja põgenetakse enne, kui meie looma suurt looma võime märgata, aga tähelepanelik leiab vahel metsast karu tegutsemise jälgi.

Veebikaamera kuvatõmmis Solo, LK foorumist

Äsja söönud must-toonekure neli poega ja Isaslind Jan

Must-toonekurg         Ciconia nigra 

Suvesüdame ööd on lühikesed ja põud kestab. Vanalinnud toovad pesasse samblaga vett, et põuakuumust leevendada.

Pojad kasvavad, seisavad omil jalul ja on kenasti toidetud. Vanalinnud jätavad neid juba alates eelmisest nädalast pesale lühemaks ajaks üksinda.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Rootsiitsitaja ( www.loodusemees.ee )

Rootsiitsitaja        Emberiza schoeniclus

Rootsiitsitajaid me ei kohta linnades, aedades või kuivades metsades ja nõmmedel. Nende elupaikadeks on roostikud, niisked hooldamata põõsastega niidud ja üleujutatavad jõeluhad (veematkajatele on rootsiitsitajad kindlasti tuttavad). Pesitsejaid võis olla rohkem, kui viiskümmend tuhat paari ja tänaseks on pesakonna noorlinnud juba iseseisvunud.

Tekst ja video Arne Ader

Hall-kärbsenäpp       Muscicapa striata

Hall-kärbsenäpile on lillede või aedvilja toestamiseks pandud tokid õrteks, kus mõnus ümbrust vahtida, sulestikku sättida või kärbsejahile söösta. Videos näitab ennast pesamaterjaliga ilmselt emaslind ja hiljem saame näha ärevat isaslindu. Siiski ei ole võimalik hall-kärbsenäpi sugupooli välimuse järgi kindlalt eristada.

Loe lisaks hall-kärbsenäpi pesitsemisest: LINK