Foto Arne Ader

Haugipüük Lahepera järvel ( www.loodusemees.ee )

Haug, harilik haug ehk havi       Esox lucius

Selleks, et haug meie vetes ühe kilo raskuseks kasvaks, peab isend tarbima kuni kümne kilo jagu toitu ja mida suuremaks isend kasvab, seda suuremaks muutub toidutarve.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Aimar Rakko

Jõevähk

Harilik jõevähk ehk väärisvähk        Astacus astacus

Eesti kohalikku jõevähki tõrjuvad meie veekogudest välja agressiivsed ja haigusi edasi kandvad võõrvähiliigid.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo käesoleva aasta esimesest numbrist saab lugeda linnuharuldustest, nõlva-lehelinnust ja siisikestest.

Ajakirjas saab tutvuda Eesti linnuharulduste komisjoni kaheksateistkümnenda kokkuvõttega meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Eesti linnuharulduste komisjon andis lõpliku hinnangu 86 teatele, mis pärinevad 2020. aastast. Eesti lindude nimekirja lisandus kaks uut liiki.

Piia-Katharina Vaan ja Ülo Väli tutvustavad oma uurimust, mis kinnitas, et nõlva-lehelind eelistab Eestis pesitseda vanades puistutes.

Jaanus Aua teeb ülevaate siisikeste kevadrändest 2020. aastal Viljandimaal.

Pildistas ja kirjutas Art Villem Adojaan

Võrtsjärve tihedas roostikus näib sügis alati varem saabuvat. Hommikud on juba rõsked ja voodriga jope kulub marjaks ära. Pillirookõrred tõmbuvad järjest kollasemaks ja päikesetõus nihkub hilisemaks. Lindude sügisränne on täies hoos ning kui välja arvata mõned heitlikuma ilmaga päevad, saab praeguseks pea kaks nädalat kestnud rõngastushooajaga vägagi rahul olla.

Kokku on tänavu rõngastatud üle 4600 linnu 72 eri liigist, neist ümmarguselt 1000 lindu talvel ja kevadel enne ametlikku hooaja algust. Nagu eelmiselgi aastal, juhib ka tänavu suitsupääsuke arvukaima liigina kõrkja-roolinnu ees, kuid mitte nii pikalt kui mullu.

EOÜ aialinnupäevik

Foto Arne Ader

Laulurästas ( www.loodusemees.ee )

Kaks kolmandikku suvest on möödas ning ka aialinnud kosutavad end hoolega, et lähenevaks sügiseks valmis olla. Koorunud linnupeogi jagatakse laias laastus kaheks - pesahoidjateks ja -hülgajateks.

Esimeste puhul on tarvilik pikem pesasolek ning nad kooruvad nii-öelda vähem arenenutena, tihtipeale sulgedeta ja pimedatena. Pesahoidjad on suurem osa aias pesitsevatest lindudest ehk värvulised.

Pesahülgajad on linnud, kes üsna varajases eas lahkuvad pesast ning keda näiteks toidetakse maapinnalt. Pesahülgajad on näiteks rästad, aga ka pardid, kanalised ja kakud.