Jäljed jäädvustas LK-team

Koos talvituva kährikupaari jäljerida

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides  

Kährikute arvukus on languses 2013. aastast, aga viimastel aastatel peatunud. Põhjuseks oli nii kärntõbi, kui metssigade lisasöötmise piirangud jahimeestele sest korralikult toitunud kährikute viljakus tõusis märgatavalt.

 Pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Üksiku kuldi jälg

Üksiku kuldi jälg

Metssiga      Sus scrofa

Meie metssead elutsevad oma levila põhjapiiril ja tänavune talv on neile raske: külmunud maapind ja lumikate teevad toidu kättesaamise raskeks ning jahimeestel on söödaplatsidel keelatud loomade rikkalik toitmine, mida saime aastate eest seakaamera kaudu jälgida.

Eesti orhideekaitse klubi, www.orhidee.ee

Foto Arne Ader

Balti sõrmkäpp ( www.loodusemees.ee )

Balti sõrmkäpp          Dactylorhiza baltica

See on esimene kord, kui selle tiitli saab sõrmkäpa perekonna liige. Eesti flooras on esindatud 11 sõrmkäpa liiki ja alamliiki, millega ta on meie kõige arvukam orhideeperekond.

Balti sõrmkäpa peamisteks kasvukohtadeks on niisked ja soised niidud, ranna- ja luhaniidud, soostunud heinamaad, madalsooservad, allikasood, veekogude kaldad.

Foto Tõnu Ploompuu

Kõrreliste tõlvtõbi nurmika kõrrel

Kõrreliste-tõlvtõvik       Epichloë typhina

Eesti Loodusuurijate Seltsi juures tegutseva Eesti Mükoloogiaühingu aastakoosolekul möödunud aasta detsembris valiti järgmise aasta seeneks kõrreliste-tõlvtõvik  – ilus suur hästi äratuntav tavaline mikroseen kõrreliste sugukonda kuuluvatel taimedel.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole.

Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Suur-kirjurähni tunneb kergesti ära ka häälitsuse järgi. Tema kõige tavalisem häälitsus on lühike „kik“, kevade poole võib järjest sagedamini kuulda ka trummeldamist, mis on lühem ja kiirem kui teistel Eestis elavatel rähnidel – kuni 10 lööki umbes poole sekundi jooksul.

Suur-kirjurähni häälitsused: LINK