Video LK-team

Täna kell 13.30 Harjumaal

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus   

Mais – juunis sünnivad metskitsedel talled ja neid võib olla ühest kuni kolmeni, kelle sünnikaal võib olla 800 grammi, aga ka üle kahe korra rohkem.

Mõned korrad ööpäevas käib kits talle(sid) imetamas.

Loodus on asjad nii korraldanud, et tallel puudub lõhn ja nii ei ole kiskjatel võimalik haistmise abil tallesid leida.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Piret Eensoo

Rästas pesal

Metsaomanikud lasevad enamikes metsades lindudel rahus pesitseda

Keskkonnaamet on sel kevadsuvel pea kahe kuu jooksul pesitsevate lindude kaitseks kontrollinud ligi 3000 kinnistut ning reageerinud 64 kaebusele. Raietööd on peatatud 25 korral, millest enamik leidsid aset kõige linnurikkamates vanades metsades.

Eelmisel aastal samal ajal oli meile laekunud kokku 206 lindude pesitsusaegse häirimisega seotud teadet – neist 117 puudutasid metsaraieid, millest oli toona peatatud 36.

Ööülikooli Raamatukogu

Eestis on väga palju inimesi, kes võivad öelda, et nende vaimuelu üks suurim mõjutaja on olnud Fred Jüssi. Ta on põhjalik – haruldane linnuke meie pealiskaudsuse ajastul. Ta on võtnud aega elu märkamiseks ja süvenemiseks. Fred on vaatleja, ta on vahendaja, kes looduse ja kultuuri ristteel seistes on aidanud meil näha maailma ilu. Ja elu on mõnus, kui saad vahepeal visata pikali ja vaadelda rändavaid pilvi.

Need väärtused, mida Fred Jüssi endas kannab, on aja jooksul muutunud aina olulisemateks. Või on ta oma tundlike antennidega muust maailmast alati sammuke ees olnud? Paljud tema varem välja öeldud mõtted on tõeliselt tähendusrikkaks küpsenud just meie ajas.

Pildistas Kaido Einama

Luigepere kaldamadalas

Kühmnokk-luik        Cygnus olor

Maikuu viimastel päevadel oli näha esimesi luigeperesid poegadega. Mõelda ainult, et need pisikesed sulekerad kasvavad poolesaja päeva suurteks lindudeks ja lennuvõimestuvad.

Luigepojad toidavad ennast ise ja vanalinnud liiguvad väikestega koos madalas vees, kus pojad veetaimi põhjast kätte saavad.

Fotod Arne Ader

Kullerkupud. Kirna luht, Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Harilik kullerkupp        Trollius europaeus

Tulikaliste seltsi kuuluvad kullerkupud on väga paljude inimeste lemmiklilled. Aiapidajad toovad kullerkupu taimi loodusest oma peenardele kasvama ja mitmeaastane lühikese risoomiga taim talub ümberistutamist hästi. Sobiva mullaviljakuse, niiskuse ja valgustingimuste korral muutuvad taimed hooldatud aias lopsakateks ning lisanduvad uued õievarred.

Kullerkupp võib vahel looduseski sirguda kolmveerandi meetri kõrguseks, aga tavaliselt jäävad madalamad. Taime vars on sile, lehed sõrmjalt lõhestunud, veidi läikivad ja püsivad veel augustiski rohelistena.