Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kriimsilmade arvukusest Eestis

Avapilt
Sisu

Sügiseti ehk pärast poegimishooaega on Eesti huntide arvukus 350-400 isendit. Pildil hundikutsikad Saksamaal Wildenburgi loomapargis. 
Foto: Diana Grandmaire

 

Igal suvel ilmub Keskkonnaagentuuri poolt seirearuanne Eesti ulukiasurkondade seisundist möödunud kalendriaastal. Kuidas läheb hundil?

Tekst: Laura Kiiroja

 

Tähesaju aeg

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas 11. augustil

Tähistaevas 11. augustil

Perseiidide meteoorivool ehk tähesaju kõrgaeg jääb igal aastal 11. ja 14. augusti vahele.

Ööl vastu esmaspäeva peaks taevas olema kergelt pilvine ja sellise ilmaga saame tähesaju osalisteks sest tänavu peaks perseiidide meteoorivool olema rikkalik.

Tähesadu on märgatav ainult valgusreostuseta piirkonnas, teisisõnu väljaspool linnasid ja jälgida saame toimuvat palja silmaga.

Perseiidide meteoorivool on saanud oma nime Perseuse tähtkuju järgi ja meteoorivoolu tekitajaks on Swifti-Tuttle'i komeet, mis jätab enda taha pika kosmiliste räbu ja tolmuosakeste pilve, mis liiguvad kiirusega kuni 60 kilomeetrit sekundis ning maa atmosfääri sattudes umbes 130 kilomeetri kõrgusel süttivad, jättes endast valgusjälje.

Kuidas oleks parem tähesadu jälgida?

Mürgimarju peab tundma - paakspuu

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

 

Paakspuu

Paakspuu

 

Harilik paakspuu          Frangula alnus

 

Hariliku paakspuu viljad on äärmiselt mürgised, neid ei tohiks mingil juhul süüa, aga samuti on mürgine puu koor.

Paakspuu viljad näevad hetkel välja sarnaselt Arne fotole. Suur osa luuviljadest, milles peidus kaks luukest, on veel punased, aga sügis värvib kõik viljad mustadeks.

Mürgimarju peab tundma - ussilakk

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

 

Ussilaka-jänesekapsa kooslus

Ussilaka-jänesekapsa kooslus

 

Harilik ussilakk          Paris quadrifolia

 

Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Igaüks peaks meist teadma, et seda marja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.

Kasvab üle Eesti nii laane- kui salumetsades, puisniitudel ja vähem sõidetavate kruusateede veertes. Õnneks pole taim kusagil eriti arvukas ja mõne teise taimeliigiga teda segamini ei ole võimalik ajada.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.