Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Sarvikpütid pesitsevad Lasnamäel

Mobiilipildi saatsid koolitüdrukud Hanna ja Eliise Einama

Foto Arne Ader

Sarvikpütt Lasnamäe Pae karjääris

 

Sarvikpütt         Podiceps auritus

 

Meil pesitsevad sarvikpütid vähearvukalt, ehk paar-, kolmsada pesitsevat sarvikpütti. Elukohtadeks valitakse väikesed taimestikurohked veekogud: metsajärved, rabalaukad, tiigid, vanad karjäärid või ka mõni pisem merelaht ning pole seetõttu ka eriti nähtavad. Esimene tänavune vaatlus Lasnamäel kirjati juba aprilli alul.

Konnakontserdi noodid

„Eesti Loodus“ annab teada

Eestis elab 11 liiki kahepaikseid. Enamasti tunneme neid, kes on laialt levinud ja tegutsevad päevasel ajal. Peituva eluviisiga ja öösel aktiivseid tuntakse üsna vähe.

 

Kodumaa kahepaiksed on:

Vesilikud: tähnikvesilik, harivesilik.

Pruunid konnad: rohukonn, rabakonn.

Rohelised konnad: tiigikonn, veekonn, järvekonn.

Kärnkonnad: harilik kärnkonn, kõre, rohe-kärnkonn.

Mudakonn

 

2010. aasta Eesti Looduse aprillinumbris ilmus kodumaa kahepaiksete määraja koos konnahäälte plaadiga. Helisalvestiste autoriõigused Fred Jüssi, Pär Brännström ja Krister Mild.

21. NÄDAL 22.5.2016.-28.5.2017. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Metsmaasikas õitseb

Temperatuurirežiim püsis normile lähedasena või sellest kõrgemana.

Õhus öökülmad lõppesid, kuid maapinna lähedal registreeriti laupäeva öösel veel nullist madalamaid näite – mullal -0,1 °C ja rohul -4 °C.

Päeviti tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 17...25 kraadini. Päevad olid vahelduva pilvisusega. Hommikuti paistis sageli päike, kuid hiljem kattus taevas pilvedega.

Euroopa linnukivistised aitavad mõista troopika linnurikkust

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Saksamaal asuvas ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Messeli põlevkivikarjääris on rohkete leidude seas ka 48 miljoni aasta tagusest ajast, varajasest Eotseenist, pärinevaid linnufossiile. Kuna sel ajal laius 800 000 aastat püsinud Messeli järv troopilistel aladel, pajatavad kunagise järve setetes kivistunud linnud mõndagi linnustiku mitmekesisuse kujunemisest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.