Fotod Arne Ader

Puisniit kauni kuldkingaga. Laelatu ( www.loodusemees.ee )

Kaunis kuldking         Cypripedium calceolus

Juba kaugelt tähelepanu köitvate omapäraste õite tõttu on kuldking tõenäoliselt rahva seas kõige tuntum kodumaine orhidee.

Tänavune kevad on olnud taimekasvuks soodne ja viimaste päevadel on Rainar Kurbel teavitanud õitsemisalade rekorditest Läänemaal Lääneranna vallas.

Veebikaamera pilt Jenny ja Seira LK foorumist

Hea, et kotkapoegade suurusevahe ei ole väga suur

Kalakotkas       Pandion haliaetus     

Emaslind Iiris munes esimese muna 22. aprillil, teise 25. aprillil ja viimase 28. aprillil. Esimest kotkapoega nägime koorumas 29. mail, järgmist alles 2. juunil.

Kalakotkaste emaslinnud alustavad üldjuhul haudumist peale esimese muna munemist, aga haudeaja pikkust ja kulgu võivad mõjutada erinevad tegurid, muuhulgas ka ilm.

Veebikaamera pildid IceAge, LK foorumist

Kümne päevane kotkahakatis

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

Äärmiselt haruldaste ja loomulikult kaitset vajavate suur-konnakotkaste pesas sirgub kotkapoeg.

2. juunil kotkapoja vanuseks saab täna kümme päeva.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesitsusperioodi alguses vajab emaslind muna moodustamiseks tavapärasest rohkem toitu. Väike värvuline vajab ühe muna jaoks tavapärasele päevasele energiale lisa 45–60%, kanalised ja rannikulinnud 80–130%, pardid aga lausa 200% lisa. Seega on vaja munemise eel ja ajal pidevalt toituda ning koguda rasva, et pesitsuse alguses heas vormis olla. Paraku reeglina ei ole sel ajal looduses nii palju toitu, kui oleks vaja kõigi munade munemiseks.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on suhteliselt suur veelind, kelle munemisaegne energiavajadus on võrreldav partide omaga. Kas ja kust kogutud energiat nad pesitsuseks valmistudes munemisel kasutavad, uuriti Ida-Poola kalatiikidel pesitsevatel lindudel.