Veebikaamera pildid Sova ja Mogga, LK foorumist

Varahommik, kell veerand viis

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Aeg lendab, tänaseks on kõik kotkapojad saanud kuu vanuseks.

Põud ja kuumus kimbutavad kõiki. Jõgede, järvede veetase on viimase kümnepäevakuga oluliselt langenud ja veetemperatuur järvedes tõusnud Kagu-Eestis pea 25 kraadini. Näis, kas järgmisel nädalal annab põud järgi ja taevaluukidest tuleb ka kosutavat vihma?

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Tarakvere allikas

Elu teeb vahel kummalisi keerdkäike. Alles see oli, kui mu hea sõber Sirje Penjam endale Tarakvere allikal uue maakodu välja laulis, nii et lühikese aja jooksul leidis ta endale lähikonnast tühjalt seisnud talu ja ka raha selle ära ostmiseks. Aga mulle meeldib see, kuidas lähikonna allikad on talle avanud nüüd ka oma südame.

Nädal enne jaani käisime koos vaatamas neid allikaid, mis ta lähikonna metsadest leidnud on. Ja kui alustasime matka taas rõõmsalt suliseva Tarakvere allika juurest, siis hea karge vee eest allikasse münti heites kadus tema soovimünt kohe liiva alla, mis on viiteks sellele, et tema soov täide läheb. Ehk oli selleks soov, et ümbruskonna allikad taas korda saaks.

EOÜ annab teada

Värskes teabelehes Tiirutaja on juttu lindude nakkustest ja uurimisest

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja juunikuu numbrist saab lugeda nii Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Raivo Männi artiklit lindude nakkustest kui ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilase Mari Remmi lugu, kuidas ta uuris roolindude rännet.

Värske numbri kaaneloos kirjutab Raivo Mänd lindude nakkushaigustest, parasiitidest ja hügieenist. Õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkursil tunnustuse pälvinud Mari Remm kirjutab, kuidas ta uuris Eesti levinumate roolinnuliikide rändekiirust ja -suunda.

Keskkonnaamet tuletab meelde

Keskkonnaamet palub põllumeestel olla heinatöödel tähelepanelik ning arvestada rohumaadel elavate loomadega.

Alanud on igasuvine heinategu. Samal ajal on paljudel rohumaadega seotud loomadel poegade kasvamise aeg. „Maaharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast serva või keskelt lahku. Selline tegutsemisviis annab lindudele-loomadele võimaluse masinate eest taanduda ning säästab põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.