Kare kaisel ehk kare kõrkjas Schoenoplectus tabernaemontanii
Järvekaisel ehk järvekõrkjas Schoenoplectus lacustris
Miks me meres ja sisevetes kasvavaid kõrkjaid koos vaatleme? Vahel kasvavad taimed merelahtedes, kuhu mõni jõgi või oja suubumas koos. Ikka nii, et mere pool madalam ja peenem kare kaisel, aga maale lähemal lahe sopis kõrgem järvekaisel.
Mõlemad taimed on lehtedeta. Varred silinderjad ja säsikad, sest taimede rakuvaheruum on õhuga täidetud. Tipus märkame mitmeharuliste õisikutena pisikesi pruune pähikuid (õitsemine on lõpukorral). Kui järvekaisel kõrgub meetri kuni kahe vahemikus, siis kare kaisel jääb alla meetriseks.
Järvekaisel
Aga rannikul, madalast mereveest või rannalõukas kasvab meie ainus läikivaid lehti kasvatav kõrkjas – meri-mugulkõrkjas (Scirpus maritima).
Hõredate kogumitena kasvav püsik sirgub kuni kolmveerand meetri kõrguseks. Vars kolmekandiline, lehtede laius kuni kuus millimeetrit. Õisik koosneb pähikute kimpudest lehtede kaenlas, mida on kuni kolm. Looderannikul nad õitsevad veel kenasti.
Meri-mugulkõrkjas. Foto WikipediA
