Harilik ussilakk Paris quadrifolia
NB! Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Hariliku ussilaka vilja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.
Taim kasvab üle Eesti nii laane- kui salumetsades, puisniitudel, aga vähemal määral sõidetavate kruusateede veertel. Õnneks ei ole taim kusagil eriti arvukas ja mõne teise taimega teda segamini ajada ei ole võimalik.
Ussilakk võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks ja tema vars on püstine. Taime ülaosas näeme nelja äraspidi munajat lehte (harva rohkem).
Ussilaka vili
Ussilakka kroonib sinakasmust veidi lapik vili, mis vahel vahakirmega kaetud, aga jääb teinekord läikivalt mustjaks.
Ussilaka tähendus tuli muiste mõisteliselt „ussi lakkumist“ ja see olla kogu taime mürgiseks muutnud. Et siis sellised keelelised mängud.
Eriti ohtlikud on inimesele ussilaka vili ja risoom. Põhjustades kõhuvalu, siseelundite krampe, iiveldust või oksendamist, peapööritust või -valu. Südame ja hingamislihaste halvatuse tõttu võib saabuda surm.
Meelespea!
- Kõik punased ja sinised marjad ei ole mürgised. Nõuande saamiseks helista mürgistusteabekeskuse infoliinile, kus töötavad spetsialistid. Kohese abi saamiseks on vaja Teil taim tuvastada. Taimeriigis aitavad orienteeruda spetsiaalsed äpid (nt Google Lens).
- Enamik mürgimarju on ebameeldiva maitsega ja lapsed ei söö neid palju.
- Ohtlikuks võib osutuda üle 5 marja söömine.
- Helista infoliinile 16662 riskide tuvastamiseks ja vajalike tegevusjuhiste saamiseks!
