Harilik vaarikas Rubus idaeus
Aastati on vaarikasaagid meie looduses üpris erinevad. Seda mõjutavad nii õitsemiseaegsed öökülmad või takistavad vihmased ilmad putukatel taimi tolmeldada ja suvine põud jätab marjad kribalateks. Hea saagikus kordub kolme-neljaaastase sammuga.
Vaarika marjad on liitunud luuviljad ehk iga pisike vaarikapunane tera on luuvili ja ühes viljas võib neid olla kuni mitukümmend. Valminud viljad eralduvad õiepõhjast kergelt. Pisikesed ja kõvad vaarikaseemned vaarikasõpra eriti ei sega.
Vaarikas
Miks on vaarikad karvased? Iga osavilja küljes on kuivanud emakasuue.
Vaarikamardikas
Kes meist poleks trehvanud ussiga vaarikale? Kuid augustis vaarikamardika tõugud kaovad marjadest, et siirduda mulda nukkuma. Juba sügisel ilmuvad välja vaarikamardikad, et mullas talvituda ja tuleva aasta maikuul noortele vaarikavartele muneda. Selline näeb välja vaarikamardikate eluring.
Vaarikamarjad on rikkad vitamiinide, hapete, suhkrute poolest ehk metsast korjatud vaarikate söömine on kasulik. Äsja korjatud vaarikad suhkru ja piimaga – kas keegi loobuks sellisest maiusest?
Vaarikataimi kohtame pea kõikjal, et mõni mari suhu pista. Korjamiseks hea vaarikakoha leidmine oleneb huumusrikkast mullastikust, parajast niiskusest, eelistatavalt poolvarjust ja aastati väga erinevast ilmastikust – ülesanne pole sugugi kergete killast.
