Keskkonnaamet annab teada
Putk
Sel aastal on Keskkonnaamet tellinud karuputke võõrliikide tõrjetöid nii riigi- kui eramaal kokku enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 360 000 eurot ja kestavad septembrini.
„Võõrliikide leviku takistamiseks on oluline teha tõrjet kõikides leiukohtades ja järjepidevalt. Aastatepikkuse tõrjetööga on karuputke võõrliikide kolooniad hävitatud enam kui 800 hektaril, aga samal ajal on leitud ka uusi kasvukohti. Keskkonnaamet korraldab sel aastal tõrjetöid kõikjal üle Eesti nii riigi- kui ka eramaadel,“ ütles Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.
Esimene tõrjetööde ring lõpetatakse 15. juuniks, järeltõrje kestab sügiseni. Tõrjetööde käigus pritsitakse võõrliigi taimi käsitsi herbitsiidiga või kaevatakse välja.
Hiid-karuputk, Sosnovski karuputk ja Pärsia karuputk on ohtlikud invasiivsed võõrliigid, mis ohustavad kodumaiseid looduslikke kooslusi. Samuti on karuputke mahl ohtlik inimese tervisele. Eike Tammekännu sõnul on võõrliikide tõrje edukas kõigi kaasalöömisel. „Riik üksi ei jõua tõhusalt võitlust lõpuni viia, selleks on vaja nii maaomanike, kohalike omavalitsuste kui ka üksikisikute panust. Õigel ajal ja õige meetodiga tehtud tõrje on kõige tulemuslikum,“ ütles Tammekänd.
Edaspidi soovib Keskkonnaamet karuputke võõrliikide tõrjes järk-järgult rohkem ka maaomanikke kaasata. Esmalt annab Keskkonnaamet maaomanikele 2026. aastal suurema rolli nende kolooniate tõrjes, mis on peaaegu hävinud või mida on lihtsam tõrjuda.
„Praegu loome ja täiendame maaomanikele juhendmaterjale, et ka iseseisev tõrjetöö oleks tulemuslik ja ohutu,“ rääkis Tammekänd. Kõiki maaomanikke, kelle maal on teada karuputke võõrliigi kasvukoht, teavitatakse sellest tänavu läbi riigiportaali e-kirjade.
Tänu teadetele ja spetsialistide välitöödele kaardistas Keskkonnaamet möödunud aastal 261 uut karuputke võõrliikide kolooniat, kokku 33 hektaril. „Oleme väga tänulikud kõigile, kes on meile teada andnud karuputke võõrliikide kasvukohtadest ja eriti neile, kes on üksikud taimed ise välja kaevanud. Iga uue kasvukoha avastamine aitab võõrliikide levikut piirata,“ ütles Eike Tammekänd.
Karuputke võõrliikide uutest leiukohtadest palub Keskkonnaamet teatada: karuputk@keskkonnaamet.ee
Eestis on karuputke võõrliike tõrjutud riiklikult 2006. aastast. Tõrje on edukalt lõppenud enam kui 800 hektaril, teistel aladel tuleb järjepideva tõrjega jätkata.
Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil ning nende liikide kasvatamine ja igasugune leviku soodustamine on keelatud. Invasiivsed võõrliigid on Eestisse sattunud inimese abiga ning ähvardavad võtta elupaigad kodumaistelt liikidelt.
Lisateave karuputke võõrliikidest ja nende tõrjumisest: keskkonnaamet.ee/karuputk
