Karmiinleevike Carpodacus erythrinus
Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas karmiinleevikese märkajas.
Karmiinleevike
Sellist punast sulestikku kannavad üle aasta vanused isaslinnud ja vanemaks linnud näevad välja justnagu oleks linnud vere sisse kastetud.
Toimetatakse väga erinevates pigem madalama puistuga elukohtades, aga ärge imestage, kui kohtate neid isegi kadastikes, rabamännikutes, klindialuse laialehises puistus või ojade ja jõgede äärsetes põõsastikes.
Pesitsevaid karmiinleevikes võib meil olla umbkaudu sada tuhat paari ja pesitsemist alustati tänavu juunikuu alul, kuid munadega pesi leiab veel juulikuul. Pesitsetakse ainult kord suve jooksul.
Poegi toidetakse muidugi putukatega, aga vanalindude toit on taimne (teised sarnaselt toituvad linnud on samuti värvikad leevikesed).
Perekondlikult tegutsevate karmiinleevikeste suviseks toiduks on nii taimede seemned, kui varakult valminud marjad ja pange tähele, et neid otsitakse maapinnalt.
Karmiinleevike
Möödunud aastal koorunud isaslinnud sarnanevad emaslindudele, kuid noorte isaslindude peas võime märgata juba üksikuid punaseid sulgi. Ärge siis imestage, et emaslind laulab – laulab ikka noor isaslind.
Karmiinleevikeste emaslinnud on äärmiselt tagasihoidliku tuhmilt pruunika sulestikuga ja valkja alapoolega. Emalindude lühike ja ümaravõitu nokk on abiks, et neid mitte segi ajada koduvarblase emaslinnuga.
Karmiinleevikeste vaatlused: LINK
