Longus helmikas Melica nutans
Kõrreliste sugu longus helmikat märkamegi vaid õitsemise aegu ja tegu on üheidulehelise taimega.
Helmikad kasvavad puisniitudel, leht- ja segametsades ikka seal, kus varjulisem, sest neile ei meeldi päikeselised kasvukohad. Päris metsas kasvavad helmikad samuti, aga seal taimed lihtsalt ei õitse.
Longus helmikas kasvatab kahesuguseid varsi: õisikuid kannavad pikemad ja püstisemad, taime teised varred on maalähedasemad, rohkemate lehtedega ning jäävad inimestele pigem märkamatuks.
Pruunikate varreotstega helmikad moodustavad hõredaid kogumikke, aga sealt leiab mitte õitsvaid võsusid. Lilleseadjate seas on helmikad hinnatud materjal, sest püsivad pea aasta läbi sellistena nagu neid korjati.
Helmikate kõrs kasvab kuni poole meetriseks vahel kõrgemakski. Sihvakaks sirgunud kõrs on peenike, aga pöörise alt kare nagu ka lehetuped, mille alused purpurselt punased. Kõrrelise lehelabade laius võib olla kuni viis millimeetrit. Pähikud kasvavad üle poole sentimeetristeks, rippudes sagedamini ühe või kahe, harva kolme õiega õisikus ja ühel küljel oma lühikestel raagudel. Umbes poole sentimeetriste liblede värvus jääb purpurse pruuni ja lillaka vahepeale. Tolmukate pead paistavad helekollastena ja jäävad pisikesteks.
Longus helmikas
Longus helmikas on meie looduses päris sage ja hakkab tasapisi oma õitsemisega lõpetama.
Metsmaasikad helmikakõrrel
