MAFF kutsub osalema

Iga-aastane loodusfilmide festival algas eile ja kestab 1. oktoobrini Lääne-Eestis Lihula alevikus.

Looduskeskset ja säästvat eluviisi ning põlisrahvaste loodusega seotud traditsioonide austamist propageeriv festival tutvustab erinevaid uusi rahvusvahelisi dokumentaalfilme elusloodusest, looduskaitsest ja keskkonnast, mis inspireerivad, teavitavad ja sütitavad muutusi.

Tutvu tänavu 20. sünnipäeva tähistava MAFF-i filmiprogrammiga: https://www.maff.ee/

Fotod Arne Ader

Jaani-Tooma kivi Lahemaal www.loodusemees.ee )

Harilik pihlakas          Sorbus aucuparia

Hilissuvel annab pihlakas oma värvikate viljadega märku oma arvukusest meie looduses. Pihlakas ongi meie arvukaim puu, millele järgneb harilik mänd.

Pihlakaid märkame kasvamas väga erinevates kasvukohtades: tihedas alusmetsas, metsaveertes ja merelaidudel, vahel ainsa puuna. Pihlapuid ei kasva soodes või ajuti üleujutatavatel aladel.

Põllumajandus- ja Toiduamet annavad teada

Foto: Põllumajandus- ja Toiduamet

Marutaudi vaktsiinisööt on tikutoosi suurune, hallikaspruun ja spetsiifilise kalalõhnaga

Kuni 24. septembrini toimub Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine aladel mis piirnevad Venemaaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti eesmärgiks on ennetada marutaudi taaslevimist. Selleks külvatakse väikelennukilt marutaudi vastast vaktsiinisööta metsloomadele.

Vaktsiinisööta ei külvata lennukitelt linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt.

Kui leiad vaktsiinipala:

Foto Arne Ader

Aulide rändeparv ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud omaloomingut ootab ühing oktoobri lõpuni.

Iga osaleja saab võistlusele esitada ühe digitaalselt või käsitsi joonistatud pildi. Joonistus tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobril elektroonilisel kujul aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul oleva vormi kaudu.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Maastik oli jätkuvalt suviselt roheline

Nädala esimene pool oli erakordselt soe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis siis 17,4…18,6 kraadini, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) viie kuni seitsme kraadi võrra.

Maksimaalsed termomeetrinäidud küündisid päeviti Jõgeva ilmajaama andmeil 24,5…25,1 kraadini. Teisipäeval ja kolmapäeval ületas nii ööpäeva keskmine kui ka maksimaalne õhutemperatuur siinse ilmajaama andmete reas viimase 100 aasta vastava kuupäeva rekordeid.

Kolmapäeva õhtul hakkas sadama vihma ja sajuhood lõppesid neljapäeva hommikul. Sademeid kogunes 18 mm.

Sadude järel kujunes nädala teine pool esimesest tunduvalt jahedamaks. Neljapäevast pühapäevani õhutemperatuuri maksimaalsed näidud üle 19 kraadi ei tõusnud.