Fotod Arne Ader

Nurmkanad toiduotsingul ( loodusemees.ee )

Nurmkana         Perdix perdix

Eeltalv koos külmade ilmde ja arvestava lumikatte paksusega kestab üle paari nädala, aga ilma soojenemist lubavad ilmakaardid alles järgmisel nädalal. Selliste ilmadega võime märgata nurmkanade tegevusjälgi talulähedastel põldudel, aga ohutuse mõttes pigem metsa või põõsastike läheduses.

Pildistas Jaan Künnap, VikipeediA

Viiralti tamm, jaanuaris 2021

Eesti selle aasta puuks valiti Viljandimaal kasvav Viiralti tamm, kes esindab Eestit Euroopa aasta puu konkursil 2024. aasta veebruaris. Rahvahääletus toimus Maalehe veebis ja Viiralti tamm kogus 52% vastanute häältest. Järgnesid Palivere künnapuu 38% ja Pühajärve sõjatamm 10%-ga ja neid tutvustame samuti.

Aasta sambla valisid TÜ Eesti samblasõbrad

Foto Edgar Karofeld

Harilik helvik

Harilik helvik        Marchantia polymorpha

2024. aasta sambla valimisel osales 56 huvilist ning ülekaalukalt sai seekord aasta samblaks harilik helvik (25 poolthäält). Teiseks jäi 13 häälega kohev udesammal ning harilik skorpionsammal kogus 11 häält. Harilik roossammal ning harilik raunik said hääli alla 10.

Päikesesammast pildistas telefoniga Liia-Liis Danilson teel Tartusse

Bussis sõites telefoniga lihtsalt paremaid ülesvõtteid ei saa

Sellist valgusammast võime vahel märgata nii loojuva, kui hommikul tõusva päikese kohal ehk päikesesambad tekkivad valguse ja jääkristallide koosmõjul.

Jääkristallid jäävad lumehelvestest oluliselt pisemateks. Nähtuse tekkeks peaksid jääkristallid olema tasapinnalised, kuusnurksed ja liikuma langedes suhteliselt paralleelselt maapinnaga.

Mida suuremad on jääkristallid seda eredama ja suuremana paistab päikesesammas.  

Valgussambaid tekitavad ka kuu ja tehisvalgus ning sellised atmosfärinähtused liigituvad erinevate halode sekka.  

Eestimaa Looduse Fond
Eesti Ornitoloogiaühing
Maavalla Koda
Eesti Metsa Abiks
FSC asutajaliige Lembit Maamets

Viis liiget astusid FSC-st välja, kuna sertifikaat ei taga metsaväärtuste kaitset.

Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Maavalla Koda, Eesti Metsa Abiks ja FSC Eesti asutajaliige Lembit Maamets astusid täna, 4. detsembril toimunud üldkogul Hea Metsanduse Kojast (FSC Eesti) välja, kuna sertifikaadiga ei ole suudetud tagada metsade vastutustundlikku majandamist. Pikaajalised ja süsteemsed puudujäägid metsade majandamisel ja auditeerimisel on viinud selleni, et puit ja sellest tehtud tooted võivad kanda FSC märgist ka siis, kui tegevusega järjepidevalt loodus- ja kultuuriväärtusi kahjustatakse.