Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Maailma lill

Kirjutas, pildistas ja droonivideo salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tartu-Kallaste maantee ääres kasvab üks enamlevinud looduslik nartsissiliik. Tõsi on, et enamlevinud on see liik küll Vahemeremaade mäestike jalamil asuvatel niitudel. Lääne- ja Kesk-Euroopa ongi kollase nartsissi (Narcissus pseudonarcissus) algne kasvukoht.

Eestis on ainuke naturaliseerunud kollase nartsissi elupaik vaid Tartu lähistel Sookaldusel, kus ta just praegu õitseb.

Eestis on ainuke naturaliseerunud kollase nartsissi elupaik vaid Tartu lähistel Sookaldusel, kus ta just praegu õitseb.

Eestis kohati haruldast eksikülalist purpurhaigrut

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 6. mail pildistas loodusfotograaf Janek Joab Võrumaal Antsla lähistel Antsu külas Eestis haruldast eksikülalist purpurhaigrut.

Purpurhaigur. 06.07.2017, Antsu küla, Võrumaa. Erinevalt hallhaigrust on purpurhaigru pea, kael ja tiiva kattesuled punakaspruuni tooniga.

Purpurhaigur. 06.07.2017, Antsu küla, Võrumaa. Erinevalt hallhaigrust on purpurhaigru pea, kael ja tiiva kattesuled punakaspruuni tooniga. / foto: Janek Joab

Karvalilled

Fotod Arne Ader

Aas-karukell

Aas-karukell

 

Aas-karukell      Pulsatilla pratensis

 

Armsad kevadised õitsejad on kogunisti karvased: nii varred, lehed, kui õied.

Aas-karukella õied hoiavad õitsemise aegu longu ja karvased lehed on samuti nähtavale ilmunud.

Taimed kasvavad liivasel pinnasel ning hõreda rohukattega aladel. Kauneid kasvukohti leiame mererandadelt. Alles pärast õitsemist ajab õievars ennast sirgu, kasvades märgatavalt pikemaks nõnda on hõlpsam tuule abil oma seemneid levitada.

Kanname valge-toonekure pesad kaardile

Tere, linnuhuvilised!

Varasemad valge-toonekured jõudsid sel aastal Eestisse juba märtsi keskel. Praeguseks on toonekured juba pesadel haudumas ning kõikidel on võimalus aidata kaasa valge-toonekure pesade kaardistamisele.

Esimene valge-toonekure pesapaikade loendus viidi Eestis läbi 1939. aastal – siis pesitses meil 320 paari valge-toonekurgesid. Järjepidevalt on valge-toonekure asurkonda Eestis seiratud alates 1954. aastast.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.