Kirjutas ja pildistas Vello Keppart

Tasakaalus olev kliimakskooslus kujuneb aastatuhandetega ja Eestis saab seda näha eelkõige inimese poolt rikkumata (kuivendamata, raiumata) rabamassiivides. Laulasmaa rannamännikus näeb tõelisi põlispuid (300…400 aastased või vanemad), mis osalt on mattunud liivaluitesse ja ikkagi ellu jäänud. Liivasse uppunud võrast on kasvanud uued puudegrupid. Võrad ulatuvad nõmmemännikus maani ja neid laasida võra tõstmise eesmärgil, nagu on tehtud puhkekeskuses, on vanade puude välimuse ja männiku ilu rikkumine. Laulasmaa maastikukaitseala on vaid väike osa kogu põlisest rannamännikust. Ei ole siin eraldatud vääriselupaiku ega märgitud kaitsealuseid vanametsa liike looduskaitse kaardikihile.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnade kasvades väheneb keskkonna üheülbastumise tulemusena sealne liigirikkus. Seepärast on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka fülogeneetilisele mitmekesisusele ehk nii-öelda fülorikkusele, mis kätkeb lisaks liikide mitmekesisusele ka nende evolutsioonilist ajalugu.

Fülo- ja liigirikkuse vähenemine on omavahel seotud, iga liigi kadumisega jääme ilma ka mitmest miljonist aastast evolutsioonilisest pärandist. Suuremat mõju avaldab fülorikkusele aga tervete liigirühmade kadumine. Sellised linnakeskkonnaga mitte kohaneda suutnud liikide (näiteks röövlindude) kadumise mõju on seda suurem, mida kaugemal nad teineteisest evolutsiooniliselt asuvad.

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kuused ridades

Metsad on kas ühtlasemad, moodustades sobival maa-alal ühetaolisi laamu, või mitmekesisemad ja vahelduvamad. Tänapäeval on inimese osa metsakujundamisel suur. Kui ta raiub puistu osade kaupa ning istutab ja külvab hiljem raielankidele erinevaid puid, siis ta mitmekesistab metsa. Samal ajal loob ta ka üheliigilisi puistuid ja eelistab hooldusraiel üht liiki puid, muutes nii metsa ühetaolisemaks.

Ent mida vahelduvam on mets, seda paremini peab ta vastu kahjuritele. Just üheliigilistes kultuurides on putukakahjustused mõnel kahjuritele soodsal aastal ülisuured. Segametsas pole kahjuritel nii kerge levida ja niisuguses metsas elab ka rohkem kahjurite vaenlasi.

Ülekande võimaldavad Tele2 ja EENet
Sissejuhatus Margus Ots

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kassikakk        Bubo bubo

Suured linnud – pikk on haudeaeg ja pikalt veedetakse pesaelu. Kassikakkude pojad koorusid aprilli viimasel dekaadil ja haudeaeg kestis 35 päeva.

Videos näeme, kuidas emaslind hoiab saaki endale ja lõpus lendab söödavaga koos minema, et kakupoegi maapinnale meelitada – nälg on muidugi heaks abimeheks. Üleeile õhtul läks esimene noor kassikakk lendu ja tegutseb kusagil pesa lähistel maapinnal (vanalinnud on selleks kindlasti mingi sobiva koha valinud).