Linnuvaatleja kutsub osalema

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru küsimustele saab vastuseid saata veel kuni selle nädala laupäevani, 31. märtsini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Video saatis Villu Karjus

Toituvast vesipapist Pärnumaa kärestikulisel jõelõigul

Vesipapp      Cinclus cinclus

Jäävaba kärestikulisele jõelõigu läheduses, mõne vanema veskitammi alla sattudes peaks veepiiril toimuvat veidi tähelepanelikumalt jälgima.

Kui veab võib märgata vesipapi ehk jõeköstri tegutsemist: nii vanarahvas seda lindu kutsus. Pappi märgates, jää paigale sest tegu on suht inimpelgliku ning valvsa linnuga. Lähemale katsu linnule saada sukeldumiste ajal sest Sa tahad teda ju pildistada… Talvisel ajal kohtame tegutsemas pigem üksikut lindu, harva paari, kuid juba märtsikuus otsivad papid omale paarilisi…

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Urvalinnud

Täna toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatav igakevadine linnade linnuvaatlus. Üritusel lõi kaasa 115 huvilist, kes tegutsesid 24 erinevas Eestimaa linnas.

Kui linnade linnuvaatlusest osavõtnud linnade ja vaatlejate arv oli sarnane eelnevate aastatega, siis kohatud liikide hulk jäi viimase paari aastaga võrreldes selgelt väiksemaks. Linnades märgati täna 99 linnuliiki, mida on 16 liigi võrra vähem, kui mullusel varajasel kevadel. Kohatud liikide arv jäi tänavu tagasihoidlikumaks eeskätt võrdlemisi külma märtsikuu ja sellest tuleneva rändlindude hilisema saabumise tõttu. Siiski kohati mitmes linnas sookurgi, erinevaid hanesid, ristparte ning täheldati ka arvukat põldlõokeste rännet.

Video salvestas Venegor, LK foorumist

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Esmakordselt munemise algusest tõi isaslind Sulev oma kaasale pesasse saagi. Mitte kala, vaid püüdis rändlinnu.

Merel leidub jääkattes ka avavee laike, kuid sellistesse kohtadesse koonduvad kalad harva. Pigem hoitakse veel turvaliselt jääkatte varju.

Kevad edeneb pisitasa, samuti merikotkaste saagi hankimise võimalused…

Fotod Arne Ader

Kuldnoka kodu

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Viimaste päevade lõunakaare tuultega aitavad rändajatel pärale jõuda.

Esimeste saabuvate kuldnokkade enamuse moodustavad meil juba varem pesitsenud isaslinnud ning päevasel ajal rändavad kuldnokad on hästi märgatavad.

Pesapaigatruud kuldnokad otsivad ülesse neile juba tuttava pesakasti, kuhu üldjuhul ka ööbima jäädakse. Lastakse ka laulu, et peremehe kohalolu näidata, aga elatakse veel „poissmehe elu“.

Emaslinde võime oodata nädala-paari jooksul. Nende saabumine oleneb rändurite jaoks sobivatest tuultest ja ilmaoludest.